Miks kasutatakse suurema osa filmipostrite juures sinist ja oranži värvi?
Maailmas, kus kõik toimub kiiresti ja publiku tähelepanu püüdmiseks peab järjest rohkem pingutama, on pilkupüüdev filmiplakat vägagi väärtuslik. Paljude armastatud filmide postritest on saanud justkui sümbolid. Mõtle näiteks “Pulp Fictioni” plakatile, mille on kujutatud voodil lamavat Uma Thurmanit sigarett näpus. Praegu on aga filmipostrid kõik üsna ühesugused. Miks?
Tavapäraselt kulub filmistuudiol ühele plakatile umbes 100 000 dollarit. Sageli kaldutakse ka selles suunas, et soovitakse sarnast asja, mis on juba kellelgi teisel. Miks? See lihtsalt töötab. Postrite värvitrendid kipuvad suures osas üsna sarnased olema.
Sinine ja oranž - ideaalne paar
Plakati värvivaliku puhul on ühed populaarsemad valikud sinine ja oranž. Nagu nendelt postritelt näha, siis on sinise ja oranži värvikombinatsioon justkui tõeline turundushitt.
Miks? Sinine ja oranž on võimas kombinatsioon, sest erinevalt teistest värvipaaridest - nagu näiteks roheline ja punane või sinine ja roosa - ei mana sinise ja oranži kooslus esile kultuurilisi seoseid, mis on juba kivisse raiutud. Sinine ja oranž asuvad värviskaalal erinevates kohtades, mistõttu on nad just kui kaks poolust: kuum ja külm.
Romantiliste komöödiate puhul mõtle valgele
Kui Hollywoodi filmitegijad soovivad, et mõtleksime komöödiale, siis on tavaliselt plakati taust valget värvi. See loob kerge ja sõbraliku meeleolu. Lisaks liigub nii vaataja pilk näitlejatele, kes plakatl romantiliselt poseerivad.
Tume on moes?
Tarkvarainsener Vijay Pandurangan pakkus 2012. aastal välja teooria, et filmiplakatid on aja jooksul muutunud sinisemaks ja tumedamaks. Vijay analüüsis 35 000 filmiplakatit, mis on valmistatud vahemikus 1914-2012. Võib-olla on tõesti trend nii ja mingil põhjusel eelistatakse üha rohkem tumedamaid toone.
Mis võib olla selle põhjuseks?
Pakutakse, et tumedamate plakatite populaarsus tuleneb filmidest, mida on viimaste aastakümnete jooksul rohkem tehtud. Järjest enam on linastunud thrillereid, märuleid, ulmefilme ja muid taoliste žanride alla kuuluvaid linateoseid, mille plakat soosibki tumedat värvi.
Mõned teoreetikud pakuvad, et peale kaksiktornidega juhtunut soovivad inimesed tõetruumaid filme, sest liialt ilustatud elu ei tundu enam päris. Võrdle kas või 1990ndatel valminud Batmani ja Bondi filme ja tänapäeval valminud linateoseid. Viimase aja omad on kahtlemata süngemad ja tõsisemad.
Muuhulgas on mõnedel filmistuudiotel ka hirm, et kui plakat pole tõsiselt võetav, siis ei paku film vanematele inimestele huvi. Võtame näiteks "Harry Potteri" ja "Ämblikmehe" filmid. Stuudiod kulutavad sellistele filmidele üüratult raha. Seetõttu on vaja ka kindel olla, et publikule pakuks film ka huvi. Kui plakat on aga müstiline ja põnev, tekitab ka film suurema tõenäosusega rohkem huvi.
Kellele meeldivad aga erksamad toonid, siis indie-filmide plakatid on sageli palju erksamad ja rõõmsameelsemad. Miks? Neil on vaja peavoolufilmide plakatite seast välja paista. Seetõttu on need sageli kollakat või oranži tooni ja hoopis omanäolised.
Samas ei tasu alati jääda kõigi teiste plakatitele lootma, sest kuigi inimesed on nendega harjunud, siis need on igavad. Selliseid on juba nii palju ja ilmselt püüaks pilku palju rohkem midagi hoopis uudset ja teistsugust.
Allikas: thewrap.com
