ARVUSTUS | Oscari-vääriline "Tõde ja õigus" on rohkem Hollywoodi kui Eesti film

Tanel Toomi "Tõde ja õigus" on täpselt sellises maailmakino võtmes loodud, et ka kõige eestikaugem inimene võib filmi südamerahus nautida, ilma et ta Tammsaare romaanidest või selle tähendusest meie kultuuriloos midagi teaks. Filmis käsitletavad teemad on inimlikul tasandil universaalsed, mistõttu ei näe ma ühtegi põhjust, miks ei peaks filmi võimalikult kaugele levitama ja ehk isegi Oscariteni viima.

"Tõe ja õiguse" tempokat lavastus jälgides, väga täpselt paika pandud kaadripaigutust vaadates, eepilist muusikat kuulates ja iga näitlejale väga spetsiifiliselt esitatud tööd analüüsides meenusid näiteks "Troonide mäng", Clint Eastwoodi "The Unforgiven" (seda meenutab ka "Tõe ja õiguse" poster), Sergio Leone vesternid, Taylor Sheridani lavastatu ja kirjutatu ("Hell or High Water", "Wind River"), Andrew Dominiki "The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford", aga ka Quentin Tarantino lavastatud dialoogid filmides "The Hateful Eight" ja "Inglourious Basterds" ning muidugi vendade Coenite vägagi ameerikalik filmikeel filmides "No Country for Old Men" ja "True Grit".