Seikluskomöödia "Sangarid" lainel: 11 põnevat eestlaste “ärahüppamist” läbi aegade
Hoogsas kodumaises seikluskomöödias “Sangarid” murravad kolm eesti kutti 1980. aastatel läbi raudse eesriide Rootsi. Et sel voogedastusteenusesse TVPlay Premium jõudnud lool paadipõgenikest on nii mitmeidki kokkulangevusi tõsieluga, otsisime välja eestlaste kõige põnevamad Läände põgenemised läbi aegade, võttes aluseks ajalooajakirjas Tuna ilmunud Jaak Pihlau artikli.
1. Koristaja öine seiklus. 1948. aastal kadus Rootsis Karlshamni sadamas Nõukogude kaubalaevalt Aurelia 19-aastane koristaja-puhvetipidaja Daisy Umnova, kes oli eelmisel päeval saanud linnas kokku pagulaseestlastega. Kuna distsipliin laevas oli nõrk, õnnestus neiul öösel trapi kaudu minema hiilida ja kai ääres ootavasse väliseestlaste autosse istuda. Umnova sai Rootsis asüüli, ent Riias mõisteti talle tagaselja 25+5 aastat vangilaagrit.
2. Jõuline laeva ülevõtmine. 1948. aastal põgenes kolm eestlast Rootsi kalatraaleril Merisilm. Kuuest meeskonnaliikmest olid eestlased ainult kapten ja traalmeister, lisaks oli laeval “jänesena” kaasas kapteni sõber. Kapten Eduard Soorski korraldusel suleti merel venelasest motorist ja teised venelased kajutisse, kusjuures tuli kasutada ka vägivalda. Gotlandi lähedale istusid eestlased päästepaati ja tegid ka luku taha pandud venelastele ettepaneku põgeneda, kuid nood ei võtnud vedu.
3. Mööda kaiotsa vabasse maailma. 1950. aastal kadus Rootsis Västeråsi sadamas Nõukogude aurikult Tosno äsja Tallinna Merekooli lõpetanud madrus Enno Kustin, kes kuulus laeva öisesse vahtkonda. Ta ronis märkamatult ahtri kinnitusotsa mööda kaile ja palus lähimas politseijaoskonnas poliitilist varjupaika. Tagaselja mõistis sõjatribunal mehe surma. Nõukogude esindajad püüdsid teda küll kavalusega Rootsi võimudelt välja nõuda, väites, et ta oli laevast varastanud ühe ülikonna.
4. Põgenik Hruštšovi enese laevalt. 1960. aastal äratas eesti meremehe ärahüppamine New Yorgis tähelepanu kogu maailmas, kuna sama laevaga oli kohale saabunud esmakordselt ÜRO täiskogul osalenud Nõukogude liider Nikita Hruštšov. Reisilaev Baltika jäi ÜRO istungjärgu ajaks sadamasse ootama, kuid koos meeskonnakaaslastega linnas viibides õnnestus Viktor Jaanimetsal ühes kaubamajas rahva sekka kaduda ning Eesti Majja helistada. Tema põgenemine jõudis Lääne ajalehtedes esikülgedele ning mees tegi mitu suurt ringreisi USAs.
5. Soodne ajastus Halifaxis. 1968. aastal põgenes Kanadas Halifaxi sadamas suurel baaslaeval kalameistrina töötanud Manivald Palmiste, kel tegelikult polnud kaugsõidu meremehepassi ja õigust maaleminekuks. Palmiste kasutas ära hetke, kui osa meeskonnaliikmetest viibis linnas ning teised jõid laeval. Mehel õnnestus märkamatult sadamakaile hiilida ja Kanadas metsatöölisena karjääri alustada.
6. Rallisõitja viimane kiiruskatse Viinis. 1968. aastal põgenes esimese Eesti tippsportlasena mootorrattur Hille Sarapuu, kes kadus Nõukogude spordidelegatsioonist Viinis. Varem tipptasemel kiiruisutamisega tegelenud naine osales FIM-i rallil marsruudil Tallinn–Užgorod–Praha–Viin–Rooma. Viinis grupiga sisseoste tehes Sarapuu kadus ja läks hoopis kohalikku politseijaoskonda poliitilist varjupaika paluma, peagi siirdus ta elama USAsse.
7. Suplus jääkülmas vees. 1970. aasta 16. mail hüppas Sundi väinas külmutuslaevalt vette Oskar Kalman ja hakkas kalda suunas ujuma. Poolsurnuna tõmbas Taani lootsilaeva meeskond ta merest välja.
8. Stiilne lahkumine Nõukogude tankiga Iraani. Väliseesti ajakirjaniku Ülo Ignatsi andmetel olevat üks eestlasest Nõukogude armee ajateenija põgenenud Kesk-Aasias koos tankiga üle Iraani piiri ja hiljem asunud elama USAsse. Ametlikku kinnitust sellele legendile siiski pole saadud.
9. Põgenik veendi naasma. 1978. aastal lahkus üleliidulise Sputniku grupi koosseisus Soomes viibinud ETV teleoperaator Tiit Lepp oma Soome sõprade juurde ja palus siis Soome–Rootsi piirilinnas Haaparantas Rootsi võimudelt poliitilist varjupaika. KGB saatis välismaale tema isa Arnold Lepa, kes suutis veenda poega kodumaale naasma. Hiljem üritas Lepp fiktiivset abielu soomlannaga, kuid KGB ei lubanud tal kuni aastani 1988 Eestist lahkuda.
10. Profirattur lahkus hotellist aluspükste väel. 19-aastane jalgrattur Jaanus Kuum ütles 1984. aastal Taanis võistlustel viibides treenerile, kes isegi öösel sportlastel pidevalt silma peal hoidis, et läheb kõhulahtisuse pärast WC-sse. Selle asemel jooksis ta aga öösel aluspükstes võõrastemajast välja ja pani selga riided, mis oli varem peitnud sadakond meetrit eemale. Mees sõitis taksoga Fredrikshavni sadamasse, kus teda ootas Norrast saabunud ristiisa. Kuum jäigi Oslosse elama ning temast sai esimene ning üks edukaim eestlasest profijalgrattur, kes saavutas elukutseliste MM-il grupisõidus 9. koha ja tuli legendaarsel Tour de France‘il 24. kohale.
11. Põgenik sai Rootsis kriminaalkaristuse. 1986. aastal viibis kalakaitselaev Saare kontrollreisil Läänemere keskosas, kui tüürimees Lembit Zilinsky sulges öösel kõigi meeskonnaliikmete kajutiuksed, ähvardas gaasipüstoliga vahis olnud valvemehhaanikut ja pani ta kinni dušširuumi. Seejärel andis mees laevale tagasikäigu, suundudes Gotlandi poole. Siiski oli tal teel korduvalt mehhaaniku abi vaja. Varahommikul jõuti Slite sadamasse, kus Zilinsky palus poliitilist varjupaika. Teised meeskonnaliikmed Rootsi jääda ei soovinud. Paraku sattus Zilinsky Rootsis kohtu alla süüdistatuna meeskonnaliikmete ebaseaduslikus vangistamises, laeva vägivaldses hõivamises ja seadusevastases relva omamises, kuid karistuseks mõisteti üsna leebelt 3 kuud tingimisi vangistust 2-aastase katseajaga.
