“Ma unistan sellisest puhkusest, kus midagi ei pea tegema. Magaks ennast korralikult välja, siis sööks ja loeks kuskil rannas puude vilus raamatuid,” räägib Riho, kes juhtis lauluväljakut 24 aastat. “Kõigepealt puhkan ja siis asun tegudele. Püksid on mul ikkagi jalas ja leib tuleb lauale tuua. Muidugi, mul on ka sääste, kuid sellele ei saa ju oma tulevikku üles ehitada. Säästud sulavad kui kevadine lumi.”

Riho sõnul on ta juba saanud mõne nii-öelda töövihje, kuid neist olevat veel vara rääkida. Ta ütleb, et näeb end tulevikus töötamas pigem väikeettevõttes, sest seal suhtutakse töötajatesse palju inimlikumalt kui suures korporatsioonis.