"Olen oma elu sedavõrd palju põletanud, et kõikide nende tempude põhjal võiks ma olla 200aastane,“ muigab natuke mõrult 62aastane Carl, kes õhtuti magama minnes ei saa lahti mõttest, kas ta hommikut näeb.

"On selge, et mul on maksatsirroos, mis mind ühel päeval hauda viib, kui ma uut maksa ei saa.“ Carl on oodanud maksasiirdamisoperatsiooni seitse aastat.

Sõna „surm“ on Carli leksikas sama igapäevane nagu „leib“, „õhtu“ või „hommik“ ja seitse on parajasti justkui tähendusega number, sest sellesse perioodi jäävad ta kolm teadvusekaotust ja koomasse langemist.