Seitse hooaega hiljem on "Troonide mäng" endiselt üks parimatest teleseriaalidest

Kaheksa aastat ja hooaega, 73 episoodi, 770 miljonit dollarit, 47 Emmy auhinda, ainult üks Kuldgloobus ja igaveseks muutunud telemaastik: need on ainult mõned näitajad, mis aitavad ilmestada ülemaailmseks fenomeniks kujunenud HBO seriaali "Troonide mängu" populaarsust ja mõjukust. Kuna 8. hooaeg jääb tõesti viimaseks, siis on täiesti loomulik, et avaepisood ei alusta kohe sõjaga elavate ja surnute vahel, vaid viib tagasi sinna, kus kõik alguse sai ja paneb samal ajal ka laual malenupud paika.

"Troonide mängu" 68. episood ehk 8. hooaja 1. episood viib vaatajad tagasi 2011. aastasse, kus tutvusime esimest korda nüüdseks ridade harvenduse tõttu jäädavalt muutunud Starkide perekonna ja samuti väga palju üle elanud Talitundraga.

Kui 1. hooaja 1. osa kandis pealkirja "Winter Is Coming", siis viimase hooaja avaosa kannab nime "Winterfell". Talv on nüüdseks saabunud, kõik on omavahel sõjas, aga ainuke oluline sõda, milleks on lahing elavate ja surnute vahel, on veel tulemas.

Viimase hooaja avaosa on tegelikult sarnane pea kõikide varasemate hooaegade algustele, sest ka siin näidatakse rahulikult vaatajale ära, kus keegi paikneb, millised on võimuvahekorrad ja mis positsioonis keegi on ning muidugi tuletatakse ka meelde, mis on kaalul ja õrritatakse sellega, mis on tulemas. "Winterfell" on selles mõttes klassikaline "Troonide mängu" hooaja avaosa, aga kuna tegu on tõesti lõpu algusega, siis on siin selgelt tunda nostalgiat, sest taaskord oleme Talitundras, taaskord saabub sinna sõjavägi ja kuningas ning taaskord saame teada, et üks pereliige peab kodust lahkuma, et aidata kuningriigis stabiilsust hoida.

Esimeses hooajas polnud keegi veel sõjas ja saabuv kuningas istus rahulikult oma troonil, aga sarnasused kahe avaosa vahel on siiski ilmselged ja nende sarnasustega ringi kokku tõmbamine ongi ideaalne vahend tulemataks nii vaatajatele kui ka tegelastele meelde, mis on muutunud ning mida ja keda oleme vahepeal kaotanud.

Juba praegu on ette teada, et teises episoodis läheb suureks sõjaks Talitundrasse kogunenud sõjaväe, mida hoiab koos Dany, Joni ja Starkide habras liit, ja Öökuninga juhitava surnute armee vahel, mistõttu mõjubki 8. hooaja avaepisood nagu vaikus enne tormi, aga see on jällegi vajalik, sest tuletab meelde, miks seriaali nii väga armastatakse. Mitte draakonid, seks, paljad kehad, ebasurnud, vägivald, veri ja soolikad, vaid tegelased, kellele on publik kõik see aeg kaasa elanud ja mõnel juhul ka nendega koos nutnud.

"Troonide mäng" poleks eales kuskile jõudnud, kui tegelased ja neid kehastavad näitlejad ei läheks korda. Nii peaaegu juhtuski, kui 2009. aastal esialgne versioon pilootosast valmis sai, see täielikuks rämpsuks osutus ja 90% ulatuses uuesti filmiti. "Troonide mängust" oleks peaaegu kujunenud järjekordne unustatav fantaasiaseriaal, aga nii ilmselgelt ei juhtunud, sest selle asemel sündis üks mõjumakaid teleseriaale läbi aegade.

Kõik on nii palju vahepeal muutunud ja aega nii palju mööda läinud, mistõttu on kerge unustada, et paljud praegused põhitegelased polegi omavahel 1. hooaja avaosa ja nüüd alustanud viimase hooaja vahel kohtunud. Me oleme publikuna nende seiklusi, tragöödiaid ja arengut jälginud, aga Jon Snow ei tea, kes on enam Arya Stark. Jon näeb Aryat endiselt selle sama väikse uudishimuliku ja raamidest väljaspoole pürgiva tüdrukuna esimesest episoodist, aga meie näeme teda võimeka naisena, kes on üle elanud nii palju, et mõni nõrgem oleks ammu alla andnud ja kuskil kraavis surnud.

Kogu episood on täis tagasivaatavaid kaadreid ja olukordi. Need pole otseselt minevikku vaatavad, aga igaüks saab aru, et seriaalitegijad on sihilikult taasloonud kaadrid ja stseenid, mis peegeldavad avaosa sündmusi, millest paljud said armastatud tegelaste jaoks saatuslikuks.

Meenutame kas või Talitundra mausoleumi stseeni, kus toonane Seitsme kuningriigi kuningas Robert Baratheon teatab Ned Starkile, et too tuleks pealinna teda aitama. Samamoodi on ka uues episoodis stseen Jon Snow ja Samwell Tarlyga, kus viimane avaldab Jonile tema tõelise päritolu. See on tõde, mida vaatajad teavad juba eelmise hooaja lõpust, aga nüüd teab seda ka Jon ning sarnaselt Nedile peab ka tema nüüd otsustama, mida edasi teha.

Võtame kas või episoodi lõpu, kus jäädavalt muutunud Bran Stark näeb esimest korda pärast 1. hooaja avaosa Jamie Lannisteri ehk meest, kes ta elu täielikult muutis. Bran on nüüd täiesti teistsugune noormees, kes elab teistega võrreldes muus maailmas, ja Jamie, kes alustas seriaalis põlastuväärse egomaniakina, on samuti täiesti muutunud. Jamie on oma rännakul nii palju kasvanud, et temast on saanud ka paljude lemmiktegelane.

Kogu episood ongi täis võrdlusi: tuttavad kaadrid tuttavates kohtades, aga tegelased ja maailm on nii palju vahepeal edasi liikunud.

"Winterfell" ongi rõõmsate ja kurblike kokkusaamiste episood, kus viimaks selguvad tõed ja loksuvad paika tulevaste episoodide toonid. Midagi rõõmsat enam tulemas ei ole. Nüüd saab ainult hullemaks minna, mis "Troonide mängu" suhtes tähendab, et armastatud karakterid hakkavad järjest eriti šokeerival kombel surema.

Samal ajal on jäänud kümne küünega Raudtrooni enda haardes hoidev Cersei täiesti üksi. Tema ainsateks kaaslasteks on vankumatu The Mountain, ebaeetiliste eksperimentide poolest tuntud Qyburn ja Euron Greyjoy, kes soovib midagi, mida Cersei anda ei taha, aga on selleks sunnitud, sest üksi enam hakkama ei saa. Sõja võitmiseks on vaja liitlasi ja kuna Cersei peletas eemale oma ainsa kaaslase, armastatu ja venna, kelleks oli muidugi Jamie, siis ei jää tal muud üle, kui Raudsaarte Euroniga liit sõlmida ja tulevik kindlustada.

Arusaamatuks jääb aga see, et miks pole ainult kuuest episoodist (varasemalt alati 10) koosneva viimase hooaja episoodid oluliselt pikemad. Avaosa on ainult 54 minutit. Järgmised on 58, 82 ja 78 minutit ning kaks viimast osa jäävad 80 minuti juurde. See on veider, sest isegi avaosa mõjus kiirustatuna ning see mõjutas oluliselt ka tegelasi. Kui oma armee ja kahe draakoniga Talitundrasse saabunud Daenerys saab kõike nägeva Brani käest teada, et tema draakon on tagasi tulnud Öökuninga orjana, siis ei anta talle hetkegi aega selle peale mõelda ega emotsioone väljendada. Selle asemel näeme tema ja Talitundra tegelikku valitseja Sansa konflikti ja väga uhket lendu draakonitega.

Samamoodi tehti kiirustatult ära ka Jonile tema päritolu kohta tõe avaldamine, aga antud juhul töötas sündmuste kiire areng stseeni kasuks. Episoodi parim osa algabki hetkest, mil Samwell Tarley saab teada traagilise tõe oma perekonna kohta, aga võtab südame rindu ja läheb räägib oma parimale sõbrale Jonile puhta tõe välja. See stseen on ühtlasi ka üks paremini lavastatud ja näideldud "Troonide mängu" ajaloos.

Talitundra all oleva mausoleumi tunnelivalguses avaldatud tõde Kit Haringtoni kehastatud Joni päritolu kohta on niivõrd võimsalt esitatud, et seda on lausa valus vaadata. Ta mõistab, mida see tõde tähendab, üritab end kaitsta Ned Starki süüdistades, aga saab siiski aru, et tõde on tõde ja tema otsustada on nii Starkide, tema ja Dany liidu ning terve kuningriigi tulevik. Kui nad üldse muidugi Öökuninga valgete vaimude armee pealetungi üle elavad.

"Troonide mäng" on aja jooksul niivõrd suureks muutunud, et kui minna tagasi ja vaadata kõige esimest osa, siis tundub nagu oleks see pärit mõnest teisest seriaalist. Muutused on loomulikud, sest aeg, selle jooksul õpitu ja seriaali kujunemine ülemaailmseks fenomeniks on oma töö teinud. "Troonide mäng" ei saa tegelikult päriselt läbi, aga need tegelased, lood ja see maailm leiavad siiski ühel või teisel kujul oma lõpu.

"Troonide mängu" 8. hooaja 2. episood ilmub 22. märtsil.