“Naljakas, et paljud ei saa aru, kuidas me lapse sünniks valmistume, kui ei tea, mis värvi riideid või vanker osta – nagu ainsad variandid oleksid roosa ja sinine,” muigab Liisa. “Või et nime-valikuks teeme kaks nimekirja potentsiaalsete poiste ja siis tüdrukute nimedega...”

Kohati on Liisal raske kõhuga tööd teha, sest on etendusi ja rolle, kuhu see ei sobi – kuidas sa varjad midagi, mida varjata ei saa! Samas on see õnnestunud Draamateatri etenduses “Väikekodanlased”. Liisa ootab huviga ka “ENSV” viimaseid osi, millest mõned stseenid on filmitud suvel, mõned eelmise nädala lõpul: “Väga naljakas oli neid filmida laua taga istudes või diivanil patja kõhu ees hoides. Suutsi­me osavalt kõhtu varjata ka lillebuketi või šampusepokaaliga.”