WORLD MUSIC DAYS: kammerkoori Collegium Musicale lummav looming puudutab kuulaja hinge

Mai alguses toimuval rahvusvahelisel nüüdismuusikafestivalil World Music Days saab nautida kirevat koorimuusikat ja looduse võlu. Ainulaadse suursündmuse raames astuvad üles tunnustatud koorid, kelle seas pakub mitmekesist muusikaelamust laupäeval, 4. mail Tallinna Toomkirikus esinev kammerkoor Collegium Musicale.

„Tuleb tunnistada, et väga tihti ei ole me sellesse auväärsesse peakirikusse laulma sattunud. Nii et selles mõttes on see ka koori jaoks eriline sündmus,” muljetab Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav. Dirigendi ja laulja sõnul on Tallinna vanimas kirikus suurepärane akustika ja lisaks saab iga kontserdikülastaja sõõmu ajalugu kaasa. „On ju seal mitmed tuntud isikute hauamonumendid, rääkimata aadlike uhketest vappidest.” Küsime Collegium Musicale asutaja ja dirigendi käest, mida võib eesolevalt kontserdilt oodata.

Miks on World Music Days oluline sündmus?

Collegium Musicalel on väga hea meel olla valitud festivali „World Music Days” esinejate hulka. Kui ennekõike on meie eesmärk ja missioon eesti heliloomingu kõrgel tasemel esitamine, sh Tormis, Pärt, Tüür, Kõrvits jt, siis WMD-l tuleb meie esituses ettekandele lisaks Eestile teoseid viiest riigist: Kanada, Lõuna-Aafrika, Ungari, Lõuna-Korea, Rootsi. Maailmaesiettekandena kõlab kontserdil eesti helilooja Peeter Vähi teos „Siberian Trinity Mantra”, mis on ühtlasi spetsiaalselt ka Collegium Musicalele selleks kontserdiks kirjutatud. Veelgi erilisemaks teeb selle teose ettekandmise asjaolu, et ka helilooja ise laulab-loeb teoses teksti kaasa. Teose esitamisel kasutame laulu taustal ka fonogrammi, kus on kasutatud materjali helilooja eelmisel aastal toimunud ekspeditsioonist.

Millist koorimuusikat saab Tallinna Toomkirikus toimuval kontserdil nautida?

Collegium Musicale kontserdil saab kuulda nii traditsioonilist neljahäälset koorimuusikat kui ka n-ö suuri mitmehäälseid orkestraalseid pannoosid, kus lauljad on justkui instrumentalistid. Kontserti iseloomustab sünkretistlik stiil – erinevate kultuuride elemendid, kultuuride segunemine, samuti usundite segunemine. Kaasaja muusika, kuhu on põimitud sisse ülivanasid rituaalseid helisid. Palju on loodusteemat ja mitmehäälsust, loodushääli, sh fonogrammis on ka näiteks pikne. Kontsert algab üsna askeetlikult ja vaoshoitult, lääneeuroopaliku kristliku muusikaga, mis on kirjutatud psalmi tekstidele. Kontserdi nimiteos „Kasutud loitsud” on teatraalne lugu, milles on justkui püütud tuua tänapäeva vanad loitsud, mida võidi kasutada ligi 10 000 aastat tagasi. Teos „Pula, Pula” on Lõuna-Aafrikast ja see lugu on täiesti äratuntavalt Aafrika muusika. Kontserdil on aga ka näiteks beatbox’i elemente, nõidumist ja väljamõeldud keelt.

Millist emotsiooni võib kuulaja kontserdilt oodata?

Kontsert algab mitte väga suurte võngetega, kuid järk-järgult emotsionaalsus tõuseb. Nii kirevat kava väga tihti kindlasti Eestil kontsertidel ei kuule. See on väga hea võimalus saada osa ja mõttes kõrvutada muusikat, mis on kirjutatud maailma eri paigus – vaadata, mis neid teoseid seob või eristab. Teemad, mis inimlikul tasandil meid kõiki puudutavad, on mõistetavad sõltumata sellest, kus me elame. Kuidas neid aga muusikasse pannakse? Kuidas need kuulajaid kõnetavad? Heameelega ootame kuulajatelt selle kohta ka tagasisidet. Mida nad tundsid, mis kõige rohkem puudutas ning miks.

Kuidas näeb välja Collegium Musicale ettevalmistus suursündmuseks?

Õppeprotsess on olnud pingeline, sest tegemist on üsna nõudliku repertuaariga. Selleks, et kuulajale tunduks kõik ilus ja lihtne, peab eelnevalt proovis päris palju pingutama. Kõik, mis kirjas ja kõlab, on uus ja ka noodipildis mitte alati kõige lihtsamini kirja pandud. Hetkel tundub aga, et oleme graafikus. Eks lõpuks taandub kõik väga väikeste nüansside ja detailideni, kuid see ongi see, mis selle imetabase „miski” moodustab ja emotsiooni annab. See ei ole kaugeltki mitte ainult õiged noodid. Loomulikult ootame ka kohtumist kõikide teoste autoritega – meile teadaolevalt on kõik Eestisse kohale lubanud tulla ja meie esmakohtumine peaks toimuma päev varem toimuvas ühises proovis. Ka neile endile on see kindlasti eriline, sest kui eesti heliloojad Peeter Vähi ja Kristo Matson välja jätta, siis teised vaevalt et Collegium Musicalest midagi varem teadsid.

Festivali läbiv teema on „Läbi laulude metsa” , kuidas on Collegium Musicale lähenenud sellele temaatikale?

Meie kontserdi teema on ,,Kasutud loitsud”, mis on ühtlasi ühe teose pealkiri, mis kontserdil kõlab. Eks loitsud on läbi aegade kõlanud erinevates kohtades, sealhulgas metsas. Kuid antud juhul liigub festivali teema puhul mõte pigem laulude või muusika rohkusele – et nendest moodustub justkui mets. Meie endi, eestlaste kujutelmas on see kindlasti ühesugune ja mõne teise riigi esindaja jaoks teine. On ka ju piirkondi, kus metsa sisuliselt ei olegi. Sellest tuleneb ka arusaamine, hoiakud ja suhtumine. Nii metsa kui ka muusikasse. Meie keskkond mõjutab meie harjumusi ja mõtlemist ning see omakorda väljendub ka heliloojate loomingus. Olen rõõmus, et meil Eestis on nii laulu kui ka metsa.