Victori graafik oli enne tähtsat poolfinaali nii täis, et esimest korda said vanemad oma poega näha alles kolmapäeva õhtul Eesti saatkonna vastuvõtul. Õnneks muutus pärast edasipääsemist laulja ajakava hõredamaks ning terve neljapäeva said Henrik, Anette ja Victor koos Iisraeli päikest nautida.

"Kui Victor teisipäeval esines, siis ma jälgisin kõike väga kriitiliselt. Igat nooti, iga liigutust ja loomulikult tehnilist poolt, sest sellega oli varem probleeme," kirjeldas Anette kolme minutit, mille jooksul tema poeg Eesti eest maailma suurimal lauluvõistlusel esines. Rootslanna korrutab intervjuu jooksul korduvalt seda, kui uhke ta ikka pojakese üle on.

Haiglaõena töötav Anette tunnistab, et tema ja eurolauliku isa on väga muusikakauged inimesed ning Victori lauluhääl ning musikaalsus on tulnud vanematelt põlvedelt. "Minu vanavanaema oli laulja ja minu emaisa mängis viiulit ühes bändis. Victori isaisaisa oli ka professionaalne muusik. Nii et mõlemalt poolelt on Victorile tulnud verega kaasa armastus muusika vastu."

Iisraeli suursaadik kohtus Eesti Eurovisiooni delegatsiooniga

Kui poolfinaalis hõigati kümne edasipääseva riigi nimesid, siis Anette kartis, et saatejuhid ei saagi hüüda "ESTONIA!". "Mu süda tagus liiga kiiresti, see oli ikka päris raske," kirjeldas ta emotsioone ning lisas naljatades, et oleks pidanud kanged ravimid kaasa võtma.

Viimaste kuude jookusl on Anette pidanud palju aega veetma ka Eestis, koos perega käidi veebruarikuus ka Eesti Laulu poolfinaali ja finaali vaatamas. Ütlesin meie eurolauliku perele, et Victor on eestlaste poolt palavalt armastatud ja kõik toetavad teda, mille peale hakkasid Anette silmadest peaaegu pisarad voolama. "Meie pere armastab ka Eestit ja eestlasi. Te olete kõik nii toredad!" saatis kaunis rootslanna naaberiigle tervisi.