Kõmuline ajaloodraama "Matilda": miks Venemaal taheti seda filmi ära keelata?
2017. aastal valminud “Matilda” on ilmselt üks viimase aja skandaalsemaid Vene filme, mille valmimist äärmuskonservatiivid visalt püüdsid takistada. Et see ajalooline draama Venemaa viimase keisri Nikolai II ja priimabaleriini armuloost jõudis reklaamivabasse voogedastuskeskkonda TVPlay Premium, uurisime, miks Venemaal püüti seda kõmulist teost kinolinalt eemal hoida.
Matylda Maria Krzesińska ehk venepäraselt Matilda Kšessinskaja (1872–1971) oli Poola päritolu balletiprimadonna, kes tutvus suurvürsti ja hilisema keisri Nikolai II-ga balletikooli lõpuetendusel. Venemaa tulevane isevalitseja alustas tollal vaid 17-aastase algaja baleriiniga armulugu, mis kestis kolm aastat kuni Nikolai II abieluni Hesseni printsessi Alixiga, kes keisrinnaks saades kandis venepärast nime Aleksandra Fjodorovna. Hiljem olid Matildal suhted veel kahe Romanovite suurvürsti, Sergei Mihhailovitši ja Andrei Vladimirovitšiga. Pole päris selge, kumb neist on baleriini poja Vladimiri isa, aga tõenäoliselt just suurvürst Andrei Vladimirovitš, kes 1921. aastal oma kauaaegse armukese ka altari ette viis.
Kui Aleksei Utšitel hakkas Nikolai II ja baleriini armuloost ajaloolist draamat väntama, hakati talle hulgi kaikaid kodaratesse loopima. Kuigi tegemist on tõsielulistel sündmustel põhineva linateosega, peavad äärmuskonservatiivid seda filmi 2000. aastal pühakuks kuulutatud Nikolai II ja tema pere mainet kahjustavaks. Laias laastus piirdus kogu debatt filmi üle sellega, kas tulevasel keisril oli enne abielu intiimsuhe baleriiniga või mitte.
"Probleem on selles, et film valetab. Ei ole ühtegi tõendit, et troonipärijal Nikolai Aleksandrovitšil ja baleriin Kšesinskajal oleks olnud intiimsuhe. Vaadake, kui troonipärija oleks tõesti sellise patu teinud, siis ei oleks ta saanud tsaar olla. Ta oleks tulnud siis armulauast eemaldada," rääkis 2017. aastal ERRile Vene õigeusu kiriku ülempreester Vsevolod Tšaplin.
Filmivastase kampaania eeskõnelejaks sai president Putini kirgliku poolehoidjana tuntud noor duumasaadik ja Krimmi endine peaprokurör Natalja Poklonskaja, kelle hinnangul rikub linateos Vene seadusi, mis keelavad usklike tunnete riivamist ja solvamist. Vaatamata rohkem kui 40-le prokuratuuri saadetud taotlusele kuulutada film ekstremistlikuks ja provokatiivseks, sai see kultuuriministeeriumilt linastumisloa märkusega “alla 16-aastastele mittesoovitav”.
Teised protestijad hakkasid filmitegijaid pidama keisri ja tema pere mõrvanud bolševike kaaslasteks ning läksid sõnadest märksa kaugemale. Rühmitus “Kristlik Riik, Püha Venemaa” hakkas kinodele saatma ähvardusi, et "Matilda“ näitamise korral pistetakse hoonetele tuli otsa, samuti saadeti ähvarduskirju peaosatäitjatele. Ehkki Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov mõistis ähvardused sõnades hukka ja arreteeriti ka aktsiooni eestvedaja, eemaldas Venemaa suurim kinokett Cinema Park and Formula Kino skandaali tekitanud filmi oma programmist, põhjendades seda kinokülastajate kaitsmise vajadusega.
Kuid sellega aktsioonid ei lõppenud: 31. augustil 2017 visati Utšiteli filmistuudio pihta bensiinipomme, kuid põleng saadi kiiresti kontrolli ja stuudio pääses suuremast kahjust. Seejärel pandi režissööri advokaadi Konstatin Dobrõnini Moskva büroo ees põlema kaks autot ja jäeti sündmuskohale sõnum: „Põlege Matilda eest“. 4. septembril rammis üks mees Jekaterinburgis oma džiibiga “Matila” plakatiga kino ja süütas hoone sissepääsu.
Välisajakirjanduse hinnangul on “Matilda” ümber toimunu järjekordne episood loomevabaduse piiramisel Venemaal. Näiteks vabanes alles eelmisel kuul 1,5 aasta pikkusest koduarestist riigivara riisumises süüdistatud Kirill Serebrennikov, kes on muuhulgas lavastanud Eestiski populaarse filmi “Leto/Suvi” vene kultusbändi Kino liidrist Viktor Tsoist. 2016. aastal viis usuaktivistide tegevus Omskis muusikali "Jeesus Kristus superstaar“ ärakeelamiseni, aasta varem aga vallandati Novosibirskis Wagneri ooperi “Tannhäuser” lavastaja ning etendus kuulutati õigeusklikke solvavaks.
2017. aasta oktoobri lõpul esilinastus “Matilda” Venemaal siiski ilma suuremate protestideta ning kogus juba esimese kahe päevaga ligi miljon eurot piletitulu.
