Nick Cave

Mees mustas ehk Nick Cave on ka Eesti piiri lähedal toimuval Positivusel käinud ning tema bändi Nick Cave and the Bad Seeds kontsertsalvestust on näidatud ka Coca-Cola Plazas. Tegelikult pole vahet, kus tema esinemist vaadata, sest muusika jätab alati väga sügava jälje.

Nii muusikuna, näitlejana, filmiheliloojana kui ka stsenaristina maailma tähelepanu haaranud Nick Cave on niivõrd huvitav isiksus ja tema ümber on tänu bändile ja filmiga seotud töödele kogunenud omakorda väga haaravad loomingulised inimesed, et oleks imelik, kui kinodesse ei jõuaks ühel hetkel ka film tema elust.

Samas ei maksa üldse imestada, kui ta kirjutab oma elu kujutavale filmile ise stsenaariumi ja teeb sellele ka muusika. Cave kirjutas stsenaariumi näiteks 2005. aastal linastunud John Hillcoati filmile "The Proposition" ja sama režissööri 2012. aasta filmile "Lawless". Mõlemale tegi koos Warren Ellisega ka muusika.

Cave kirjutas ka absurdse stsenaariumi Ridley Scotti "Galdiaatori" järje jaoks, aga kuna see oli nii veider, siis otsustas stuudio seda mitte kasutada. Cave'i lugu oli täiesti pöörane: tema idee kohaselt äratavad Rooma jumalad Maximuse (Russell Crowe) surnust üles, et ta tapaks Jeesuse, Edasi oleks mees elanud igavesti, osaledes Teises maailmasõjas ja Vietnamis ning lõpetades tänapäeva Pentagonis. Scottile idee meeldis, aga stuudiole mitte.

Nick Cave and the Bad Seeds viimase albumi "Skeleton Tree" valmimisest tegi suurepärane režissöör Andrew Dominik ("The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford", "Killing Them Softly") liigutava sisekaemusliku dokumentaalfilmi "One More Time with the Feeling", sest lahkas albumi valmimise kujutamise kõrvalt ka Cave'i perekonda tabanud tragöödiat. Nimelt suri Cave'i 15-aastane poeg Arthur.

Cave'i elust valmis 2014. aastal ka dokumentaalfilm "20,000 Days on Earth".

Cave'i elu kujutava filmi ainuke probleem seisneb aga selles, et kust leida näitleja, kes näeb niisugune välja nagu Cave.


Madonna elu ja karjääri kajastav film on mingil määra juba töös, sest 2016. aastal kogus populaarsust Elyse Hollanderi stsenaarium "Blond Ambition". Universal ostis stsenaariumi 2017. aastal ära, et selle põhjal valmivat filmi produtseeriksid Brett Ratner ja John Zaozirny.

Valmimisjärgus olev film räägib Madonna esimese albumi loomisest 1980ndate New Yorgis, aga kui info filmi kohta avalikkuse ette jõudis, oli Madonna see, kes kogu projekti üheks suureks valeks nimetas, sest ainult tema saaks jutustada lugu omaenda elust.

Film olevat endiselt mingil kujul töös, aaga kuna selle kohta leiab praegu väga vähe infot, siis võib arvata, et Madonna halvakspanu sundis pidurid põhja vajutama.

Siiski ei ütleks ilmselt keegi Madonna filmist ära.


Houstoni elust on valminud mitmeid dokumentaalfilme, aga filmi, mis ei puudutaks ainult sõltuvust ja surma, pole veel tehtud.

Houston paistis oma elu jooksul silma mitte ainult muusikuna, vaid ka näitlejana, Kõige silmapaistvam oli 1992. aasta "The Bodyguard", kus naine kehastas lauljat, kes armub oma ihukaitsjasse, keda kehastas Kevin Costner.

Houstoni teised tuntumad rollid olid filmides "Waiting to Exhale" (1995) ja "The Preacher's Wife" (1996).


Nirvana ninamehest valmis 2015. aastal suurepärane dokumentaalfilm "Kurt Cobain: Montage of Heck", mis andis selgelt mõista, et õige režissööri ja sobiva näitleja leidmiseks saaks Cobaini elust teha väga erilise filmi.

Režissöör Gus Van Santi 2005. aasta film "Last Days" põhines kaudselt Cobaini elu viimastel tundidel, aga seda ei saa lugeda mitte kuidagi biograafiliseks filmiks ühe muusiku elust,.

Courtney Love on üritanud aastaid meelitada Hollywoodi stuudioid biograafiaga "Heavier Than Heaven", et selle põhjal valmiks suurejooneline eluloofilm Cobainist ja Nirvanast, aga seni pole keegi huvitatud.


Springsteeni elust pole veel filmi valminud, aga muusiku mõju inimestele lahkab näiteks selle aastanumbri sees linastuv komöödia "Blinded by the Light". Film viib meid 1987. aastasse, kus üks nooruk on Springstseenist nii vaimustuses, et hakkab tema moodi riietuma, tema stiilis laulusõnu kirjutama ning läheb Inglismaal ära, et külastada Springstseeni kodulinna.

Springsteen kirjutas Darren Aronofsky filmi "The Wrestler" jaoks ka samanimelise laulu ning võitis selle eest ka parima laulu Kuldgloobuse.

Springstseeni mõjukus on vaieldamatu ning film tema elust saaks olla ainult põnev. Äkki võtab projekti kanda Aronofsky ise?


Meie hulgast liiga vara lahkunud Chris Cornelli eluloofilmi jaoks on tõenäoliselt liiga vara, sest lein on veel liiga värske, aga nii soololauljana, Soundgardeni, Audioslave'i kui ka ühekordse projekti Temple of the Dog ninamehena tuntud Cornelli elust ja selle ootamatust lõppemisest saaks siiski hämmastava filmi.


Paul McCartney eluloofilm peaks niikuinii käsitlema ka The Beatles edu ja tähtsust McCartney karjääris. The Beatle on tähtsal kohal ka 20. juunil linastuvas filmis "Eile veel" ("Yesterday"), kus kõik peale ühe muusiku unustavad ära, et selline bänd üldse kunagi eksisteeris.

McCartney ja The Beatles suhtes pole kuulda, et ühtegi filmi oleks töös, aga on teada, et "Bohemian Rhapsody" stsenarist Anthony McCarten kirjutas valmis loo John Lennoni ja Yoko Ono kooselust. Universali jaoks lavastab filmi Jean Marc Vallée ("Big Little Lies", "Dallas Buyers Club"), ja kuigi infot leiab filmi kohta vähe, on mitmes kohas kinnitatud, et projekt on senini töös.


David Bowie elust võiks filmi teha tema poeg Duncan Jones, keda teame eelkõige ulme - ja fantaasiafilmide režissöörina ("Moon", "Source Code", "Warcraft", "Mute").

Teda võiks kehastada Michael Sheen, Benedict Cumberbatch või hoopis Bill Nighy.

Bowie filmikarjäär oli kohati sama värvikas kui tema muusika. "The Man Who Fell to Earth", "Just a Gigolo", "Merry Christmas, Mr. Lawrence ", "The Hunger", "Labyrinth" ja "The Linguini Incident" olid vahest kõige meeldejäävamad.

Jaanuaris selgus, et üks eluloofilm on juba töös. Johnny Flinn astub filmis "Stardust" Bowie rolli ning film räägib muusiku esimesest USA tuurist. Jena Malone kehastab Bowie naist ning Marc Maron plaadifirma asjaajajat. Bowie perekond ja poeg ei teadnud aga filmist midagi ning filmitegijatel pole ka lubatud kasutada Bowie muusikat. Sellest kujuneb üks kummaline eluloofilm, kui publik ei kuule kordagi Bowie muusikat.

Hiljuti avaldasid filmi tegemise vastu huvi ka kirjanik Neil Gaiman ja režissöör Peter Ramsey, ("Spider-Man: Into The Spider Verse"), kes said selleks ka Bowie poja õnnistuse.





Varalahkunud Chester Bennington oli legendaarse Linkin Parki ninamees, kes võttis endalt elu 2017. aastal. Linkin Park on olnud üks mõjukamaid bände selles vallas, mis puutub erinevate žanri kokkusulamispindadesse. Nad suutsid teha võimatut.

Lapsepõlves kogetu tõttu kannatas Bennington terve elu depressiooni all ning pärast hea sõbra Chris Cornelli surma poos laulja end üles.


Samuti varalahkunud Amy Winehouse'i elust on juba vaikselt midagi valmimas, sest Monumental Picturesi produtsendid Alison Owen ja Debra Hayward teevad praegu laulja isaga koostööd, et teha võimalik aus film.

Peaossa pole veel kedagi valitud, aga filmiga plaanitakse võttesse minna juba järgmisel aastal.