ARVUSTUS | Ebavajalik järg "Mehed mustas: globaalne oht" ei suuda tabada armastatud seeria maagiat
Režissöör F. Gary Gray ("Kiired ja vihased 8") "Mehed mustas: globaalne oht" (varasemad lavastas Barry Sonnenfeld) ei küündi ligilähedale sellele, mida saavutas Sonnenfeldi triloogia. Neis oli midagi ägedat, maagilist ja müstilist, aga uus tegija ei suuda seda pakkuda ning rikub filmiseeria peaaegu täielikult ära. Neile, kes pole seeriaga kursis, võib uue filmi ulmeline märul tulnukate ja salaagentidega nii mõndagi pakkuda, aga fännidele pole siin midagi.
Ka neljanda filmi oleks võinud lavastada Barry Sonnenfeld. Ta oleks võibolla natukene suutnud päästa filmi, mida keegi tegelikult ei soovinud. Filmis on head näitlejad, kes pole kuidagi süüdi, et sisu lopakas on. Chris Hemsworth (Marveli Kinouniversumi Thor) on suurepärane, aga tundub, et komöödiad talle siiski ei sobi või pole ta veel seda õiget leidnud. Ta on hea märulites ja ka draamades, aga "Mehed mustas" märulikomöödias mitte.
Hemsworthile kirjutatud tekst oli justkui tuhat korda läbi mõeldud ja võinuks publiku peal toimida – aga ei toiminud! Sama teiste osatäitjatega – Tessa Thompson ("Creed"), Emma Thompson ("Mõistus ja tunded") ja Liam Neeson ("Röövitud"). Viimaste rollid olid nii minimaalsed, et ei jõudnud endast vaatajale mingit märki maha jätta. Miks teha sisuvaest eriefektidega filmi, millele teeb igal tasandil silmad ette 1997. aasta esimene osa?
"Mehed mustas: globaalne oht" oleks võinud eksisteerida algupäraste näitlejatega ja kui sisu saanuks muuta huvitavamaks ja kehvad naljad välja jätta, võinuks sellest kujuneda korralik uus algus. Praegu on see üks selline tükk, mille puhul tuleb pead vangutada ja edasi minna. Ka ulmefilmisõbrale ei paku uus "Mehed mustas" mitte midagi sellist, mis ahhetama paneks, sest efektid ei küündinud aastasse 2019. Ma ei soovi "Mehed mustas" filmiseeriat maha teha, aga see film tundub olevat täiesti eraldisseisev osa, mis loodi brändi pealt taha teenimiseks ning kindlasti mitte publiku rõõmustamiseks.
Teismelistele ja lastele sobib film kindlasti, aga kahju, et filmitegijad ei suutnud mõelda seeria pärandile ja seda ka vastavalt austada. Esimene "Mehed mustas“ andis võimsa tõuke ka Will Smithi omapärasele räppmuusiku karjäärile ning tema lood "Men in Black“, "Miami“, "Just Cruisin" olid kunagi nii suured hitid, et praegusel ajal võib neid ka klassikuteks pidada. "Mehed mustas" tuletab meelde, et kunagi oli aasta 1997 ja siis tuli esimest korda välja linateos, mis purustas kassarekordeid ja läks ka korda. Lisaks võitis film ka Oscari parima grimmi eest.
Aastal 2019 on raske aru saada, mida uue filmiga öelda taheti. Kahju küll, aga seekord pole tumedatest ülikondadest kasu ja kahju on ka näitlejatest, kes pole süüdi, et film nii halb on. Kõik need väljapressitud ja kunstlikud naljad on täpselt sellised, et need suudaksin ka ise välja mõelda ja siis näitlejatele ette sööta, et nood need lihtsalt ilma igasuguse omapoolsete ideede või parandusteta maha loeksid.
Kui ootad kosmiliselt ägedaid efekte, siis film neid pakub, aga kuiv lugu ja igasugune mõttepuudus näitavad, et seda filmi polnud sellisel kujul üldse vaja. "Mehed mustas“ on väärt filmiseeria ja loodan, et kui tõesti on vaja neid veel teha, siis järgmine kord üritatakse ka midagi uut pakkuda.
Rahale rajatud tootena müüb film võibolla hästi "MIB“ käekellasid ja muud nodi, aga samal ajal oleks võinud keskenduda ka sellele, et pikalt oodatud uus osa suurepärase elamuse pakuks.
