“Marko!? Temast võiks rääkida mitu raamatutäit. Elu on nii läinud, et inimesi on kohatud palju, aga tihedalt suhtlema oleme jäänud just temaga. Varsti vist juba 35 aastat," lausub Gudrun.

Gudrun oli 14 ja Marko 16, kui nad draamaringis sõbrunesid. Oli üks selline huviring, mida Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimist õppivad tudengid 54. keskkooli õpilastele andsid. "Marko tahtis ju näitlejaks saada, koolis tegi ta kooliraadiot. Helistas mulle koju, isa võttis vastu ja, kuuldes Marko häält, ütles – sellest tuleb küll Šaljapin (Tsaari-Venemaa kuulus ooperilaulja – toim.)! Minu isa pani talle hüüdnimeks Šaljapin, sest Markol on väga hea hääl ja ta on alati olnud kultuurihuviga, väga galantne."

Edasi lugemiseks või: