Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent ning folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu ütleb, et meie tänased saavutused tuginevad paljuski eelkäinud põlvede vaimusuurusele, nende mõeldud mõtetele ja tehtud tegudele. “Aeg käib oma rada ning me ei saa paljusid neid enam isiklikult tänada ajas põlistunud vaimse pärandi eest, pärandi eest, mis toob meid kokku, teeb meid õnnelikuks või ülevaks, annab meile pidet ja usku jääda kestma muutlike aegade tuultes,” lisab folklorist.

“Minu väike poeg ütles kunagi oma vanavanema haual: „Nüüd ma saan aru küll, mis on igavene elu. See on see, kui sinu hauale toovad lilli ja süütavad küünlad ning räägivad lugusid need inimesed, kes sinuga pole päriselus kunagi kohtunud.“ Eestlaste vaimult suured ja vägevad väärivad igavest elu,” ütleb Kõivupuu.

Selle erilise kokkusaamise vaimult suurte ja vägevate ning meile kallite mälestuseks juhatab sisse Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp, millele järgneb Maarja Nuudi kontsert Raadi kalmistu jutluseplatsil surnuaia keskel. Kontserdi valguskunstnik on Kristjan Suits. Osasaamine on tasuta.

Korraldajad tuletavad meelde, et tegemist on kalmistuga ning igas kodus on omad reeglid, mida külalised peavad järgima. Seega olgu kalmistu külastaja käitumine rahulik ja vaikne, aupaklik ning silmatorkamatu. Jälgige, kuhu astute. Hauakivi, -plaat ja -plats annavad tunnistust kunagi elatud elust, neil tallamine on lubamatu.

Sel erilisel ööl oleks laulupeo sünnikodus kõige parem liikuda jalgsi. Kel seda võimalust pole, siis rattaparklad asuvad peavärava ning Vana-Jaani (Maxima) sissepääsu juures. Autoga tulijatel soovitatakse kalmistule siseneda Kruusamäe tänava või Vana-Jaani sissepääsu kaudu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid