"Huvitav on see, et kõik naisterahvad, kes temaga koos töötavad, võtavad varem või hiljem tema naljad, sõnavara ja lauserõhud üle, sest tema intervjueerimisoskus on tohutult hea. Enese võõrutamine temalt õpitud oskustest on aga pikk protsess. Kui mina hakkasin esitama samu küsimusi: "Miks see kedagi peaks huvitama?", "Mis asjaoludel te seda teete?", sain valusasti vastu näppe," meenutab Välba, kes on Markoga olnud justkui ekraaniabielus.

"Muidugi sattusin tema eeskujul Estonia kontserdisaali, läksin reisima, avasin investeerimiskonto, ostsin ühed spetsiifilised jooksutossud, aga õppisin ka rääkima asjadest, millest ei räägita ja millest on alati ebamugav rääkida, sest tema oskab seda hästi nii ekraanil kui eraelus. Ta ei tülitse kunagi. Ta vaidleb, aga ei tülitse, sest teda ei juhi emotsioon, vaid mõistus.

Mäletan, et olin töötanud ekraanil üsna pikalt, kui varahommikul "Tere­visiooni" sõitsin ja taksojuht küsis: kuhu sõidame? Vastasin: "Terevisiooni" tegema. "See on ju Reikopi saade. Mida teie seal teete?" küsis taksojuht."