Christopher Nolani filmikarjääri kuus kõige võimsamat märulistseeni

Christopher Nolan ütles hiljuti, et uus film "Tenet" on tema senise karjääri suurima produktsiooniga. Et mõista, mida see tähendab, tuleb vaadata tagasi režissööri varasemate filmide poole. Nolan tuntud väga eepiliste märulistseenide poolest. Neid loob ta enamjaolt praktiliste efektide abil tohututes stuudiotes ja ka reaalsetes lokatsioonides. Teie ees on kuus kõige võimsamat märulistseeni Christopher Nolani filmides.

1. "Batman alustab" ("Batman Begins", 2005)

2005. aasta "Batman alustab" pani aluse esimesele "Batmani" triloogiale pärast 1997. aasta Joel Schumacheri põrumist "Batman & Robin", mis tekitas legendaarse superkangelase filmide tootmise vahele pika pausi, sest film võeti nii halvasti vastu, et Warner Bros. peatas kõik plaanid järgede jaoks.

Christopher Nolan, kes oli selleks ajaks lavastanud kaks indie-filmi ja ühe stuudiofilmi, polnud varem midagi nii suurt ja kallist teinud, kuid välja kukkus suurepärane algus veelgi paremale triloogiale.

"Batman alustab" tutvustas maailmale mitte ainult Christian Bale'i versiooni Bruce Wayne'i legendaarsest koomiksi - , animatsiooni - ja filmikarakterist, vaid näitas ka seda, et Nolani näol on tegemist jõuga, kellega peab suure-eelarveliste filmide juures edaspidi arvestama.

"Batman alustab" tõi meieni mitmed meeldejäävad märulistseenid, kuid suurim neist oli siiski Batmani ja tema kunagise õpetaja ja hilisema vastase Ra's al Ghuli võitlus, mis leidis aset Bruce Wayne'i isa rajatud rongiteel. Võib tunduda, et see kõik tehti arvuti taga, aga tegelikult ehitati see filmi jaoks üles.

Hiiglaslikku lennuangaari ehitati nii Gothami Narrows linnaosa võttepaik kui ka Gothami tänavate kohal kulgenud raudtee ja rongi miniatuurid, kus sai rahulikult rongi kihutamist filmida. Rongistseenid on segu arvutiga loodud kaadritest, animatsioonidest, miniatuuridest ja võttepaigast, kus filmiti rohelise ekraaniga täidetud akendega ja värisevas rongis Bale'i ja Liam Neesoni võitlust.

Samas ei saa unustada ka episoodi, kus Batman kihutab oma tanki meenutava autoga mööda tänavaid ja katuseid. Katustel kihutamiseks tehti täissuurusest autost miniatuurne elektrimootoriga versioon ja pandi see liikuma majade katuste makettidel. Filmis jääb mulje nagu olekski masin mööda katuseid sõitnud, kuid tegelikult filmiti see kõik turvaliselt stuudiosse ehitatud miniatuursetel katustel ja linnamaketil.

Muidugi kihutati ka reaalselt täissuuruses Batmobiiliga või siis antud juhul Tumbleriga mööda linnatänavaid ringi ja sageli tehti seda isegi 160 km/h, mis tähendas, et eemalt juhitava kraanaga, mille otsas oli kõike jäädvustav kaamera, auto pidi sama kiiresti Batmobiili kõrval kihutama.

2. "Pimeduse rüütel" ("The Dark Knight", 2008)

Linastumise järel põhimõtteliselt kohe kõigi aegade paremaks superkangelasefilmiks kujunenud "Pimeduse rüütel" jäi Heath Ledgeri jaoks viimaseks filmiks, sest näitleja suri võtete järel. Film oli aga nii mõjukas, et Ameerika filmiakadeemia muutis ära parima filmi Oscari kategooria.

See mahutas esialgu ainult viis filmi, aga kuna "Pimeduse rüütel" sinna ei mahtunud, siis järgmisel korral tõsteti parima filmi Oscarile kandideerivate filmide arv kümneni.

"Pimeduse rüütli" vahest kuulsaim märulistseen on üks pikk episood, mis algab Gothami politseijaoskonnast, liigub mööda tänavaid ning jõuab seejärel tunnelisse, kus saab alguse meeletu märul ja saab läbi tohutu veoauto ümber paiskamisega.

Kõik, mis puutub tunnelitesse, filmiti enamjaolt tunneli maketis ja autode miniatuuride abil.

Ja veoauto paisati ka vägagi reaalselt ümber.

3. "Pimeduse rüütli taastulek" ("The Dark Knight Rises", 2012)

Nolani "Batmani" triloogia viimase filmi algus on siiani üks filmiajaloo võimsamaid praktiliselt loodud stseene.

Kuidas see tehti? Kuna Nolanile ei meeldi sellelaadseid efekte arvutis luua, siis tehti kogu stseen lennukiga reaalselt läbi.

See kuue minuti pikkune stseen võeti üles Šotimaal Cairngormi mägede kohal kolme päeva jooksul.

Stseenis kasutati kahte lennukit - üks väiksem CIA lennuk ja teine, mis hakkas seda jälitama. Kuna teine lennuk on USA sõjaväe poolt kasutatav Lockheed C130 Hercules, mis suudab lennata ka 178 kilomeetrise tunnikiirusega, siis said kaameratega varustatud helikopterid rahulikult selle kohal ja järel lennata ning kõik välised kaadrid üles võtta.

Lennuki sees toimuv võeti üles aga hoopis Inglismaal Cardingtonis asuvas stuudios, kuhu ehitati lennuki väiksem versioon, mida sai keerutada ja raputada nii nagu näeme ka filmis. Näitlejad said oma stseenid miniatuurses versioonis ära teha, aga kõige raskem osa tehti ära siiski õhus kahe lennuki vahel.

Kaskadöörid hüppasid kõrgemal asuvast lennukist välja all olevale lennukile. Seejuures vahetati CIA väiksem lennuk purilennuki vastu välja, aga filmis ei pane seda üldse tähele. Kaskadöörid ronisid selle purilennuki peale, lasid tiivad küljest ja saba otsast ning sisenesid lennukisse, kust nad võtavad kaasa Bane'i (Tom Hardy) ja doktor Paveli ning jätavad mulje nagu oleksid kõik lennuõnnetuses surma saanud.

4. "Algus" ("Inception", 2010)

"Algus" on Nolani filmidest vahest üks ambitsioonikamaid mitte eelarve ega märuli, vaid hoopis ideede poolest, mida suudab ületada vaid "Tähtedevaheline" ("Interstellar", 2014).

Film on täis meeldejäävaid märulistseene nagu näiteks koht, kus filmitegijad lasid reaalsel rongil keset linnatänavat autode otsa põrutada. Tegelikkuses ehitati veduri koopia, mis paigutati traktori peale. See tundus reaalne, sest mõnes mõttes oligi.

Meeldejääv oli ka see, kus Bondi-filme meenutava lumise mäe küljes oleva kindluse stseenide jaoks ehitati reaalne miniatuur, mis siis hiljem õhku lasti.

Kõige huvitavam oli aga pealtnäha lihtne kaklusstseen koridoris, mille loomises polnud aga midagi lihtsat, sest kakluse ajal oli vaja muuta ruumi liikumist ja üleüldist gravitatsiooni. Kuna stseen leidis aset ühe tegelase mõistuses või siis unenäos, kes parasjagu viibis autos, mida üritati teelt välja rammida, siis hakkas ka koridor ebakindlalt ringi liikuma.

Stseeni jaoks ehitati stuudios valmis 30 meetrit pikk koridor, mida sai ühe kohal keerutada. Arthurit kehastanud Joseph Gordon-Levitt õppis mitu nädalat samme ja tegi läbi proove selles liikuvas koridoris, et ei teeks võtete ajal endale viga. Tegemist oli filmi ühe kõige keerukama stseeniga, mis poleks pidanud nii keeruline olema, kui Nolan oleks kergema vastupanu teed läinud ja toetunud rohkem arvutiefektidele.

5. "Tähtedevaheline" ("Interstellar", 2014)

Kuna tegemist on ulmefilmiga, siis võiks eeldada, et kõik kosmoselaevad on arvuti abil loodud, aga päris nii see polnud.

Nolan lasi ehitada kosmoselaevade maketid ja ka täissuuruses versioonid, et ulmet taaskord võimalikult realistlikult kujutada. Näitlejad istusid kosmoselaeva stseenide jaoks stuudiosse ehitatud laevades, mida liigutati vastavalt vajadusele ringi.

Filmi parim stseen on aga nii närvesööv ja vapustav, et kinodes ei suutnud mitte keegi lihtsalt rahulikult istuda.

6. "Dunkirk" (2017)

Nolani esimene ajalooline film on mõnes mõttes üks pikk märulistseen, mis leiab aset nii taevas kui ka maa peal.

Erinevatel ajavahemikel toimuv "Dunkirk" viib vaatajad 1940. aasta Prantsusmaale, kui briti, prantsuse ja belgia sõdurid olid Dunkerque'i sadamas ja rannapiirkonnas saksa vägede poolt ümber piiratud ja liitlasvägede abist ära lõigatud. Liitlasvägede korraldatud operatsiooni raames päästeti piiramisrõngast üle 350 000 sõduri.

Film ongi lugu nende sõdurite üleelamistest, kui nad olid sunnitud vastu seisma sel hetkel veel võitmatu vastasega ja ootama liitlasvägede katset neid päästa. Filmi peaosades on Tom Hardy, Cillian Murphy, Kenneth Branagh, Mark Rylance ja One Directioni liige Harry Styles.

Väidetavalt ostis Warner Bros. filmi jaoks 5 miljonit maksnud ajaloolise sõjalennuki, et see siis suurejoonelise plahvatuse saatel õhku lasta. Kõigepealt kinnitati lennukile kaamerad ning pärast soovitud kaadrite jäädvustamist jäeti nüüdseks haruldase lennukiga hüvasti.

Kuna Nolan ei tahtnud taaskord arvuti abi väga kasutada, ehitati papist sõdurid ja sõjamasinad, mida kasutati suure arvu sõdurite ja autode illusiooni loomiseks. Filmis kasutati ka reaalseid sõjalennukeid või nende koopiaid. Dunkerque'i rannale koguti siiski ka 6000 statisti.

Lennukistseenide jaoks kinnitati sõjalennukitele ette ja taha IMAX kaamerad ning tulemuseks on üks võimsamaid sõjafilme läbi aegade.

Kui tuua välja üks stseen, mis filmi kõige paremini ilmestaks, siis seda polegi. Selle asemel tooksime välja stseenide kogumiku, mis aitavad filmi natukenegi ilmestada.