Vikerraadio on püsivalt suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Eestis

Eesti suurima päevase kuulajaskonnaga raadio on Kantar Emori raadioauditooriumi uuringu andmetel Vikerraadio. Kuulatavaim venekeelne raadio Eestis on jätkuvalt Raadio 4.

2019. aasta esimesel poolaastal kuulas Vikerraadiot päevas keskmiselt 146 000 kuulajat vanuses 12-74 eluaastat. Sellega on Vikerraadio ülekaalukalt suurima päevase kuulajaskonnaga raadiojaam Eestis, nii nagu ka neljas eelnevas Kantar Emori raadiouuringus. Seejuures on võrreldes aastataguse uuringuga raadiojaama päevaste kuulajate arv kasvanud 9%.

Kantar Emori uuringu andmetel paistab Vikerraadio silma ka tuntuse poolest – 84,1% inimestest on Vikerraadiost teadlikud, s.o. rohkem kõikidest teistest raadiojaamadest. Nädala jooksul kuulab Vikerraadiot keskmiselt 263 000 inimest ja kuu vältel 307 000 kuulajat. Ainuüksi Vikerraadio hommikuprogramm “Vikerhommik” jõuab nädalas üle 200 000 kuulajani, argipäevane “Uudis+” ligi 100 000 kuulajani. Mitmekülgse raadioprogrammi menukite hulka kuuluvad saated “Müstiline Venemaa”, “Rahva teenrid”, “Samost ja Sildam”, “Käbi ei kuku…”, “Eesti lugu” jpt.

Sarnaselt Vikerraadioga on kasvanud ka Raadio 4 kuulajate arv, 42 000 kuulajaga päevas on Raadio 4 menukaim venekeelne raadiojaam Eestis. Samuti hoiab Raadio 4 esikohta venekeelsete raadiojaamade tuntuse pingereas.

Kantar Emori raadioauditooriumi uuringu andmetel kuulasid inimesed ajaperioodil 1. jaanuar kuni 30. juuni 2019 erinevaid raadiojaamasid keskmiselt 2 tundi ja 32 minutit päevas. Raadiogruppidest kõige rohkem, 34% raadiokuulamisele pühendatud ajast veedavad inimesed Eesti Rahvusringhäälingu raadiojaamade, sh Vikerraadio, Raadio 4, Raadio 2, Klassikaraadio ja Raadio Tallinn seltsis.