Laupäeval toimub Vaba Rahva Laul
Igal aastal kohta vahetav laulupidu Vaba Rahva Laul liigub selle aasta 17. augustil Pärnusse. Üles astuvad vanad tuttavad Marko Matvere, Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Oliver Leppik jt.
„Uued laulikud on valmis ja ootel,“ ütles korraldaja Ülo Kannisto. Tema enda jaoks on selle aasta repertuaaris kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu „Sind surmani“, „Ei ole üksi ükski maa“ ja „Eestlane olen ja eestlaseks jään“. Hetkel on ettevalmistustööd täies hoos. “Üks uskumatu seltskond, kellega saime nüüd karkassi püsti. Lava saab vast neljapäeva õhtuks valmis,“ sõnas Kannisto.
Laule saadab traditsiooniliselt Urmas Lattikase bänd. Millised on olnud tema meeldejäävaimad hetked sellelt taassünni laulupeolt?
„Kuna see laulupidu leiab tavaliselt aset minu sünnipäeva paiku, siis on vahel juhtunud nii, et koor ja publik esitavad ühe lisaloo: sünnipäevalaulu. See hetk on olnud ülev ja väga südantsoojendav ning see ühtekuuluvustunne on lausa käegakatsutav. Väga eriline kogemus!“ räägib Lattikas.
Üks dirigente on laulupeol Lauri Breede, kes osaleb neljandat korda. Breede oli kuulnud, et Saaremaal on üks väga hakkamist täis mees, kes korraldab nii suurt kontserti. Breede esialgu ei uskunud, et see nii hea välja kukub, täna ta aga ei kahetse ja on kogu jõuga Kannisto ettevõtmisel abiks.
„Vaba Rahva Laulu kava on turvaliselt hea. Esinevad solistid ja koorid ning kuulajad saavad kaasa laulda. Tunda end osalisena suure kontserdi sees, mis on pühendatud meie vabadusele. Me oleme end laulnud 150 aastat tagasi rahvaks ja nõukogude ikke alt vabaks. Laulupidu on meie olemus ja südametunnistus,“ lausub Breede.
Õhtut juhib taas Veikko Täär. Tema jaoks on olnud kõik kontserdid meeldejäävad sündmused. Eelmise aasta kontserdil Paides tehti otseülekanne „Üheslaulmisele“, mida nägi teles. See ühendas üle Eestimaa lauljaid, kes laulsid tõesti ühte laulu. Selleks, et see teles ka toimiks, oli vaja sekundipealt valmis olla. Tääril tuli selle sekundini rahvaga rääkida ja ajastada täpselt lauseid. „See oli paras väljakutse, et mitte lihtsalt ümmargust mulli ajada, vaid jagada oma mõtteid. Täpne ülekandeaeg kippus aga venima ja see tegi situatsiooni päris keeruliseks. Lõpuks saime kõigega sujuvalt ja tõrgeteta hakkama,“ meenutab Täär naerusuil.
