TREILER | Tõestisündinud zombilugu jõuab tänasesse päeva prantsuse draamas "Zombilaps"
Tänavusel Cannes'i filmifestivalil linastunud mitmetest zombifilmidest oli kõige tõetruum prantsuse režissööri Bertrand Bonello "Zombilaps" ("Zombi Child"). Oma varasemaiski filmides "Saint Laurent" ja "Nocturama" reaalselt toimunut tõlgendanud režissöör läheb uues filmis zombikultuuri lätete juurde Haitile, jutustab loo maailma kuulsaimast zombist Clairvius Narcisse'ist ning sõlmib otsad kokku tänapäeva prantsuse eliitkoolis, mille noored kasvandikud sellest salapärasest maailmast osa tahavad saada.
30. augustil Eesti ekraanidele jõudev zombidraama räägib Haitilt pärit Mélissast, kes pärast maavärinat pidi kolima tädiga Prantsusmaale, et asuda õppima prestiižsesse internaatkooli Pariisi lähistel. Et klassikaaslased ta oma sõpruskonda võtaksid, paljastab Mélissa oma päritolu - tema vanaisa oli zombi, kes põgenes orjatöölt suhkrurooistanduses. Mélissa loost võlutud klassiõed ei tea, kas uskuda neiu juttu või mitte, samas annaks ju kontakt zombimaailmaga neilegi võimaluse oma elus muudatusi teha.
Kuna Hollywood on zombid kodustanud, ei ole enamikes filmides üldse teemakski näidata selle kultuuri pärinemist Haiti folkloorist. Usutakse, et zombid on surnud, kes võlujõul ellu äratatakse, et nad nõia orjadeks muutuksid. "Mulle meeldis võimalus süübida tuntud fenomeni algupärasse. Isiklikult tundsin tugevat seost ka filmialaselt, sest just zombifilmid avasid mulle vaatajana ukse filmimaailma. Tahtsin jõuda originaalzombideni Haitil, mitte jääda amerikaniseeritud kirjapildiga zombie juurde," on öelnud Bonello.
Kuigi suurem osa filmi loost on väljamõeldis, oli Mélissa vanaisa Clairvius Narcisse kunagi eksisteerinud isik. Ta "suri" 1962. aastal ning äratati zombina ellu. Oma jutu järgi olevat seda teinud voodoo-preester, kes hoidis teda psühhoaktiivsete ainete abil oma mõju all. Koomasse viidult jäi mulje, et ta on surnud, ning perekond mattis ta maha. Hiljem kaevati mees üles ja viidi suhkrurooistandusse orjaks.
Bonello kuulis Clairvius Narcisse'i lugu 15 aastat tagasi, sattus vaimustusse Haiti folkloorist ning otsustas sel teemal filmi teha. Tema jaoks oli oluline film üles võtta autentsetes paikades, kuigi Haiti ei olnud väga sõbralik võttepaik maavärinate, rahvarahutuste ja vaesuse tõttu. Samas suhtuti umbusuga ka filmitegijaisse, kelle sõnul võinuks nad kohale ilmuda kaheraudsega - niivõrd ohtlikuks "relvaks" peeti filmikaamerat. "Eetilistel põhjustel ei saanud me Haiti asemel kusagil mujal filmida, sest oluliseks tegevuseks oli mehe ringi uitamine. Mõnes teises riigis filmituna kaotanuks see kõik mõtte. Pealegi, ma ei saanud ju ometi lavastada voodoo-tseremooniat kusagil mujal kui Haitil," on Bonello intervjuus öelnud.
