Draama "Esimene inimene": fantaasia või tõsielulised faktid?
Tõsieluline draama “Esimene inimene” annab eheda võimaluse elada kaasa inimkonna kosmoseajaloo ühele olulisemale peatükile – esimesele mehitatud Kuu-lennule Apollo 11 pardal. Et see parimate visuaalefektide eest tänavu Oscari võitnud linateos esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel pühapäeval kell 20, võrdlesime filmis näidatut päriselus juhtunud faktidega.
Kas Neil Armstrong oli ka päriselt vaikne introvert nagu filmis näidati?
Jah, filmi aluseks olnud elulooraamat näitab, et erinevalt paljudest astronautidest ei otsinud Armstrong kuulsust ning oli vähese jutuga mees, keda tiivustas võimalus korda saata seda, mida ükski inimene polnud seni teinud. Ta jäi kuni oma surmani omamoodi mõistatuseks.
Kas filmi avastseen, kus Neil Armstrong juhib X-15 rakettlennuki Maa stratosfääri, oli kujutatud reaalselt?
Suuremas osas küll. Tal oli tõesti probleeme Maale naasmisega, kuna lennuk hakkas atmosfääri sisenemise asemel sellest eemale põrkama, kui ta oli rohkem kui 36 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Ainsana ei vasta tõele X-15 aknast avanenud pilt, kus otse lennuki all on näha valgeid pilvi. Tegelikult oli ta kaks korda kõrgemal kui kõrgemad pilved, mis ei oleks kuidagi saanud olla aknale nii lähedal.
Kas Neil Armstrong jättis tõesti oma tütre Kareni kaelakee Kuule nagu filmis näidati?
Ei, selle kohta ei ole mingeid ajaloolisi fakte. Armstrong ütles, et ta kaotas Kuu-lennule kaasavõetud isiklike asjade nimekirja. Küll aga on teada, et ta võttis kaasa vendade Wrightide lennuki kanga ja propelleri jäänused. Tütre kaelakee Kuule kaasavõtmise kohta kindlat infot ei ole. Kuna Karenil oli ajukasvaja ja ta suri kaheaastasena kopsupõletikku, on sentimentaalset väärtust omava ehte kaasavõtmine üsna tõenäoline.
Kas Neil Armstrong tõesti rääkis oma lastele, et ta ei pruugi Kuu-missioonilt naasta?
Jah, Armstrongi poegade Ricki ja Marki sõnul see nii oli. Mark täpseid sõnu ei mäletanud, kuna oli siis liiga noor, kuid Ricki sõnul oli selles filmis kujutatu mõte õige. Siiski ei mäleta ta, et oleks otsesõnu isalt küsinud: “Kas arvad, et tuled tagasi?”
Kas Armstrongi kodu läks tõesti põlema?
Kuigi see lõigati filmi lõppversioonist välja, näitab Armstrongi elulooraamat, et nende Houstoni kodus oli kevadel 1964 tulekahju ning pere oleks peaaegu surma saanud. Abikaasa Janet ärkas öösel suitsulõhna peale ning ajas Neili üles. Nende naaber astronaut Ed White hüppas üle aia, et appi tulla. Neil ulatas Edile läbi akna 10-kuuse Marki ning läks siis 6-aastast Ricki ära tooma, hoides poisi suu ees märga riiet. Neili sõnul olid tulekahju ajal need 7,6 meetrit Ricki tuppa “kõige pikem tee, mida ma elus olen ette võtnud”.
Kas tõesti sai Armstrong peaaegu surma Kuule maandumise harjutamisel?
Jah, ta lendas Kuu-maanduriga umbes 30 meetri kõrgusel maapinnast, kui ootamatult sai kütusetankidest heelium otsa, masina üle kadus täielikult kontroll ning see hakkas pöörlema. Armstrong katapulteerus ja maandus turvaliselt langevarjuga. Hilisem analüüs näitas, et kui ta oleks katapulteerunud kõigest sekundi hiljem, ei oleks tema langevari õigeaegselt avanenud. Siiski ei vigastanud Armstrong selles õnnetuses oma nägu nagu filmis kujutati. Ta hammustas vaid langevarjuga maapinnale jõudmisel tugevalt oma keelde.
Kas astronautidel hakkas tõesti kütus lõppema, kui nad lähenesid maanduriga Kuu pinnale?
Buzz ja Neil tõesti uskusid seda, kuna arvutite andmetel oli neil kütust vähem kui minutiks ning neil tuli valida maandumise või katse katkestamise vahel. Hiljem selgus, et tegelikult kütusenappust ei olnud.
Kas kuulsal fotol on Kuu pinnal näha Armstrongi jalajälg?
Ei, see on Buzz Aldrini jalajälg, kuigi sellega illustreeritakse sageli Armstrongi ikoonilist lauset: “See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonnale.” Aldrin tegi selle jalajälje osana katsest, mille eesmärk oli uurida Kuu pinnal olevaid lahtisi kivimeid ja tolmu.
Kui pikalt Armstrong jalutas Kuul?
Jalutuskäik kestis 2 tundi ja 45 minutit, kuigi filmis paistab see lühem. Iga järgmise NASA missiooni ajal veetsid astronaudid Kuu pinnal üha rohkem aega kuni Apollo 17-ni, kus see periood oli juba 22 tundi. Armstrong ja Buzz Aldrin piirdusid lühikese jalutusajaga seetõttu, et ei olnud täpselt teada, kuidas nende skafandrid peavad vastu Kuu ülimalt kõrgele temperatuurile.
Kas Neil Armstrong jäi oma abikaasaga Janetiga kokku?
Ei, pärast 38 abieluaastat nad lahutasid, kuigi olid juba pikalt lahus elanud. Neil abiellus 1994. aastal endast 15 aastat noorema Carol Held Knightiga, keda astronaut oli paar aastat varem kohanud golfiturniiril.
Tõsielul põhinevale draamale “Esimene inimene” (2018) saab kaasa elada juba sel pühapäeval, 8. septembril kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home (endine Viasat) vahendusel või suuremate kaablioperaatorite TVPlay filmikanalite teemapakettides.
