"Alguses ma olin selle mõtteviisiga, et kaitsevägi tuleb huvitav kogemus. Ma võtan sellise positsiooni, et see kõik on nii-öelda näitemäng ja see kõik on mingisugune etapp mu elus, mille pean lihtsalt ära tegema," kirjeldab Raiesmaa oma meelemuutust.

Pärast põhjalikumat analüüsi on ta mõistnud, et kaitsevägi on lihtsalt ajast maha jäänud. "Kui tänapäeval nüüd maailm areneb, miks ei võiks siis ka kaitsevägi areneda. Siuke tunne on vähemalt praegu, et kui tsiviilelu on siis praeguses ajastus, siis kaitsevägi on mingi kümme-kakskümmend aastat maas," arvab 20-aastane noormees.

Raiesmaa peab end mõtlevaks inimeneks, kes läheks sõja ajal pigem riiki, kus ei ole sõda. "Kui sa siis nii-öelda lähed sinna sõtta, siis sa põhimõtteliselt jooksed vastu kuulirahet. See ei ole just kõige targem mõtlemine. See on surm. Sa ei jää ellu, see on enesetap," on tema ettenägemus sõjakonfliktist.

Ajateenija avalikustab ka selle, mis temaga pärast skandaalseid ajateenistust kritiseerivaid postitusi juhtus. "Minuga rääkis rühmavanem, rühmaülem, kaks tundi üks psühholoog, huvijuht, veebel ja kapten. Kõik olid väga tšillid, ma sain igalt erinevalt inimeselt erinevaid vaatenurki, mingisuguseid mõtteterasid ja tarkusi."

Siiski tunnistab ta, et oleks pidanud rohkem läbimõtlema, et mida ta internetti ikkagi postitab. "Aga noh, ma olen ka kõigest noor ja loll, õpin ja teen vigu, kogu aeg vingun ja olen lumehelbeke," ütles ta irooniaga vihjates tuhandetele kurjadele kommentaaridele.