Mõnele vaatajale võib film mõjuda ka kui omamoodi “girl power” lugu või feministlik krimidraama, kus grupp kauneid stripiklubi tantsijannasid patused Wall Streeti pintsaklipslased ümber näpu keeravad.

See kõlab siiski kergemalt kui filmi sisu - säravate kostüümide ja sensuaalsuse taga peitub lugu rahast, võimust, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest. Mis mõtteid film kelleski ka ei tekitaks, on tegemist kvaliteetse draamaga, mis algab küll sellest, kuidas teha parimat posti - ja sületantsu, kuid lõppeb leidliku petuskeemiga.

Filmi peategelane Destiny (Constance Wu) on stripiklubis uustulnuk, kes pistab algselt rinda nii teiste tantsijate ebasõbraliku suhtumise, oskamatusega kliente püüda kui ka stripiklubi võrrandis tema palgast osa püüda saavate tüüpidega. Vähese, mis ta kogu öö eest poolpaljalt enda hõõrutamise eest teenib, annab ta vanaemale, kes on ta üles kasvanud.

Asjad muutuvad, kui Destiny tutvub klubi vingeima tantsija Ramonaga (Jennifer Lopez), kes võtab uustulnuka oma tiiva alla. Koos hakkavad naised osavalt rikkalt Wall Streeti koorekihilt dollareid rahakotist välja meelitama. Kuid kõik on siiani legaalne. Peatselt on Destiny hea järje peal isegi kui ta oma ülikalli firma käekoti eest peab püksikute vahele topitud ühe dollaristega maksma. Siis aga ajad muutuvad. On aasta 2008 ja Wall Street kukub kokku. Kes neist pintsaklipslastest enam stripiklubisse priiskama läheks?

Klubid kuivavad kokku, surevad välja, tulevad peale uued tantsijad, kes on lisaks sületantsule nõus ka juba seksuaalsemaid teenuseid pakkuma. Vahepeal eri teid käinud Destiny ja Ramona kohtuvad taas ning alguse saab äriskeem, kuidas järgi jäänud ärikaid liistule tõmmata ning neilt raha sisse kasseerida ja seda nüüd juba ilma postitantsuta. Retsept on lihtne - veidi uimastavat narkotsi viskisse ja krediitkaart taskust välja. Ettevõtmine kujuneb peatselt nii edukaks, et Destiny ja Ramona palkavad lisajõude. Sellest õdede seltskonnast kujuneb väike kokkuhoidev perekond.

Hustlers

Filmilugu tõukub tõestisündinud lool, mille tõi avalikkuse ette New York Magazine'is Jessica Pressler (filmis mängib teda Julia Stiles) ning on ka üles ehitatud meenutustele ja on osalt intervjuuvormis, kus Destiny ajakirjanikule toonast elu ja skeemi väljakujunemise tausta selgitab. See struktuur on ehk veidi igav ning ei saa öelda, et intervjuu osad filmile väga palju juurde annavad. Kergelt jääbki mulje, et film on valinud liiga klassikalise, turvalise tee abil ega jäta kokkuvõttes mingit raputavat muljet ei kunstiliselt poolelt ega ka sisu osas. Juhtunut ei dramatiseerita üle, kuid emotsionaalses mõttes jääb kõik samale nivoole.

Kui midagi, siis film, mis räägib rahast ja pettusest, püstitab omapärase küsimuse - kas need naised, kes mehi uimastasid ja neilt raha varastasid on suuremad sulid kui Wall Streeti ärikad, kes nagu Ramona ütleb tulevad klubisse otse kuriteopaigalt? Pigem näib film püüdvat näidata vastupidist, nendest meestest, kui ehk üks välja arvata, vaatajal ilmselt kahju ei hakka, isegi kui too skeem on alatu ja kriminaalne. Mängu tuleb sotsiaalmajanduslik taust ning ebavõrdsus - kõik ei ole sündinud samale stardipositsioonile. Aga kas see õigustab kuritegu? Mis maani saame vaatajana pätti glorifitseerida ja talle kaasa elada, mil hetkel tuleb piir? Saalist lahkudes on sel teemal vaieldamatult kahetised tunded. Sellele mängib filmis kaasa ka see, et reaalsuses ei puuduta ka naispeaosalised vaatajat eriti sügavalt ning nii ei ole lõppeks kellelegi kaasa elada.

Huvitavalt, aga sobilikult mõjub stilistika - naised oma karusnaha, ülikõrgete kontskingade, hirmkallite firma käekottide, kunstküünte ning kuldehete maanias mõjuvad kui tänaseks kadunud figuurid kunagistest MTV videotest. Nii ei ole film ainult tagasivaade meie aja viimasesse suurimasse finantskriisi, vaid tagasivaade ka kultuurilises mõttes tollesse aega.

Filmi üheks plussiks on aga kindlasti Jennifer Lopez, kel õnnestub filmis peale võrratu postitantsustseeni näidata ka oma tugevust näitlejana. Lopez mõjub üle pika aja selles rollis ülihästi ning näib Ramonaks lausa sulanduvat tuues välja selle karakteri nii hella ja hoidva kui ka keevalisema poole. Ramona on kindlasti filmi kõige huvitavam tegelane, kelle puhul ootad, et ta osutuks ehk veelgi pahelisemaks, kuid lõpuks ei ole kõik nii nagu paistab.