Kõik sai alguse 1997. aastal, mil muusikule teostati raske operatsioon, vahendab Fox News.

"Kui ma ärkasin üles operatsioonist, millega mu häälepaelalt tsüst eemaldati, siis oli mu lauluhääl kadunud."

Nii suure kaotusega oli raske leppida. "Ma langesin depressiooni. Tundsin, et olen oma isiksuse kaotanud."

Oma hääle nõrkust märkas Andrews esmalt sama aasta alguses, mistõttu arstide poole pöördus. Healoomulise kasvaja eemaldamine läks aga nii, et näitlejanna kaotas oma nelja-oktavilise soprani hääle.

1999. aastal kaebas Andrews arstid kohtusse, kuid taotlus peatati juba aasta hiljem. Selgus, et hääle liigse kurnamise tagajärjel oli ta häälepaelu tabanud lihashäire. Näitlejanna on läbinud küll mitmeid operatsioone, et oma hääl taastada, kuid tulutult.

Masendavate probleemidega aitas toime tulla kirjutamine. "Tänu heale õnnele paluti just siis minul ja tütrel Emmal lasteraamatud kirjutada. Sellega kaasnes täiesti uus karjäär. Vot see oli meeldiv üllatus."

Olenemata kõigest jääb laulmine siiski igaveseks Andrewsi südamesse. "Ma tõesti igatsen laulmist. Ma oleks väga kurb inimene olnud, kui mul seda häält poleks olnud. Laulmine oli mu elu tähtsaim osa."

Andrews, kes näitlemisega jätkas, tõdeb, et saab oma töö eest tänada vaid päritolu. "Paljud arvavad, et ma tulen Windsori lossist või midagi. Tegelikult olin ma juba lapsena tööga nii hõivatud, et leidsin aega vaid lennukis või rongis lugemiseks. Kui ma töö tõttu ülikooli ei läinud, siis küsisin emalt, kas see on hea mõte. Ta vastas, et ma saan oma teadmised elust, kuid täna veidi kahetsen, et edasi ei õppinud."