USA sõjavägi ja politsei kardab, et "Jokkeri" linastumisega kaasneb vägivallalaine
Nüüd selgus, et ka New Yorgi politsei kardab, et "Jokkeri" linastumisega võivad kaasneda vägivaldsed intsidendid, mistõttu saadab NYPD tavariietes politseinikud nädalavahetusel suuremate kinokettide kinodesse, kus nad käituvad nagu kinokülastajad, et vajadusel konflikte lahendada. Lisaks sellele ei luba näiteks Landmark kinokett oma kinodesse külastajaid, kes kannavad maske ja kostüüme. AMC kinod ei luba saalidesse aga värvitud nägudega ja maskidega külastajaid. Rahvas otsitakse enne saali sisenemist läbi ning kinode ees turvavad inimesi ka vormiriietuses politseinikud.
Alamo Drafthouse alustas ka kampaaniaga, millega üritatakse lapsevanematele selgeks teha, et "Jokkeril" on R-reiting (Eestis K16, USA-s alla 17-aastased ainult täiskasvanud saatjaga) vägagi loogilisel põhjusel. See on verine ja vägivaldne film, mis leiab aset küll kuulsas Gothami linnas ning peategelane on DC koomiksitest pärit karakter, aga see pole siiski mitte kuidagi lastele sobilik.
Kuna ajakirjandus hoiatab inimesi "Jokkeri" linastumisega kaasneva vägivalla eest ja paljud kriitikud leidsid, et film sisaldab mõttetut vägivalda, mis võib kinoekraanilt edasi liikuda reaalsesse ellu, siis leidis Warner Bros, et ei kutsu ajakirjanikke New Yorgi filmifestivali esilinastusele, kuigi neile olid juba kutsed saadetud. Selle asemel lubati linastusele ainult fotograafid. Siiski oli ohutuse tagamiseks New Yorgi linastusel kohal ka tavapärasest rohkem politseinikke ja turvamehi.
"Jokkeri" režissöör Todd Phillips kinnitas New Yorgi filmifestivali esilinastusel, et filmides väga realistliku jõhkra vägivalla kujutamine pole siiski vastutustundetu, sest tema silmis on positiivne, et filmid eemaldavad vägivallast koomiksiliku ja multikaliku filtri, millega oleme juba harjunud, ning näitavad, et vägivald on siiski vägivald.
Phillips oli filmile osaks langenud kriitikast nii heitunud, et võrdles "Jokkerit" näiteks "John Wicki" seeriga ning küsis, miks selles kujutatud vägivalda võetakse hoopis leebemalt.
Colorados asuv Aurora kino, kus 2012. aastal toimus Christopher Nolani "Pimeduse rüütli taastuleku" ("The Dark Knight Rises") linastuse ajal massitulistamine, andis teada, et austusest ohvrite ja nende perekondade vastu nemad oma kinos "Jokkerit" ei näita.
Aurora kino massitulistamise ohvrite perekonnad tegid Warner Brosile ka pöördumise, kus avaldasid muret "Jokkeris" kujutatava vägivalla pärast. Nende jaoks oli murettekitav just see, et film kujutab ühiskonnast eraldunud eraku muutumist vägivalla õhutajaks. Lisaks palusid nad, et Warner toetaks erinevaid gruppe, mis abistavad relvavägivalla ohvreid. Warner andis teada, et nad juba teevad seda ning kinnitas üle, et nad ei toeta mitte kuidagi filmis kujutatud vägivalda, sest see on film ja nemad ega ka režissöör Todd Phillips ei näe mingit seost sellega, et nagu kanduks filmis kujutatud vägivald üle reaalsesse ellu.
Seni pole tegelikult olnud ühtegi konkreetset ähvardust ega ohuallikat. USA sõjavägi ja NYPD käituvad ennetavalt, sest filmi kriitikud ja paljud vägivallaohvrid kardavad, et "Jokker" tekitab Incelite (naisi vihkavate ärapõlatud meeste) vägivallalaine, sest selle interneti sügavustes peituva ja mehi mõjutava grupiga on varem seostatud mitmeid massitulistamisi ja vägivallakte.
Pärast seda, kui Todd Phillipsi ("Pohmaka" triloogia) lavastatud "Jokker", mille peaosas särab rolliga Oscarit jahtiv Joaquin Phoenix, linastus Veneetsia filmifestivalil (ja võitis seal ka parima filmi auhinna) ja Toronto filmifestivalil, kerkisid üles murettekitavad teated, mis said alguse meediakajastusest ja filmis kujutatud tegelase tekitatud vägivalla kritiseerimisest.
Nimelt kujutab "Jokker", mis pole mitte kuidagi seotud varasemate "Batmani" filmide või üldse Warner Brosi ja DC superkangelasteuniversumiga DCEU (DC Extended Universe), ühe mehe psühholoogilist mandumist niivõrd kaugele, et too muutub nihilistlikuks anarhistiks, kes hakkab ühiskonnas kaost ja vägivalda levitama. See pole harjumuspärane lugu koomiksitest, animatsioonidest, filmidest ja videomängudest tuntud Jokkeri karakterist, kes tavaliselt võitleb Batmaniga nii nagu oleme näinud Tim Burtoni esimeses "Batmani" filmis, Christopher Nolani "Pimeduse rüütlis" ("The Dark Knight", 2008), 60ndate teleseriaalis ja filmis, erinevates videomängudes ja koomiksites.
See on lugu Arthur Fleckist, kes üritab ühiskonnas hakkama saada, aga kui see tal ei õnnestu, võtab ta endale Jokkeri näo ja kuju ning vallandab maailma peale sihitu, vahendeid valimata vägivalla. Kuidas erineb "Jokker" näiteks Martin Scorsese "Taksojuhist" ("Taxi Driver", 1976), mis vaatleb samuti erakliku ja oma maskuliinsusega võitleva karakteri vägivaldsele teele liikumist?
"Jokker" ei tee karakteri käsitluse poolest midagi teistmoodi. Selliseid filme on ka varem olnud. Asi on pigem selles, et mitte kunagi varem pole tehtud niivõrd psühholoogilist ja vägivaldset filmi 1940ndatest alates popkultuuri igast otsast läbi imbunud tegelasest. See on sama tegelane, kes astus üles ka lastele suunatud "Lego Batman Filmis" ("The Lego Batman Movie", 2017), kus teda kujutati hoopis teises ja palju leebemas ja lõbusamas valguses.
Jokker on tegelikult olnud kogu aeg mõrvarlik hullumeelne, aga kuna seda osa tema karakterist on alati kujutatud koos Batmaniga, kes paneb headuse ja õigluse eest võitlejana Jokkeri alati paika ning esindab vastaspoolt Jokkeri hullumeelsusele, siis ongi nüüd kummaline hetk, kus maailm näeb Jokkerit üksinda omaenda filmis ja mõistab, et see multikatest, mängudest, filmidest, koomiksitest pärit tegelane, kellest on tehtud mänguasju ja kes on ilmunud ka lastele suunatud kaupade peale, on tegelikult kogu aeg olnud nihestunud maailmavaatega anarhistlik mõrvar. Me oleme selle lihtsalt ära unustanud, sest teda on alati kujutatud koos Batmaniga, kes talle kere peale annab.
Nüüd on meie ees film, kust võib ära võtta Jokkeri, DC koomiksite ja Batmani seose ja midagi sellest ei muutuks. See on ikkagi "Taksojuhi", "Hirmu neeme" ("Cape Fear", 1991) ja "Kellavärgiga apelsini" ("A Clockwork Orange”, 1971) ja paljude teiste sarnaste filmide stiilis lugu vägivallast ja ühe mehe psühholoogilisest murenemisest.
"Jokker" on kompleksne film, mis ei võta pooli, ega kutsu üles ka vägivallale. Pigem tekib küsimus, miks oleme veendunud, et üks film võib seda teha? "Jokker" pole poliitiline film, mis ülistab vägivalda. See on lugu manduva vaimse tervisega mehest, kes asub vägivaldsele teekonnale, kui kõik tema soovid, unistused ja ihad jäävad täitmata. See on ka hoiatusfilm sellest, mis juhtub, kui ühiskond eirab katkiseid inimesi nagu "Jokkeri" peategelane Arthur Fleck.
