Oma karjääri üllatavalt lühikese kestuse paneb Lellep häälepaeltele tekkinud polüübi arvele, mis põhjustas talle häälekaotust. “Ma ei jõudnudki Eesti lavadele. Siis aga hakkas tulema Prantsusmaal esinemisi ja projekte ja mõtlesingi mingi hetk, et võiks ka Eestis publikule. Eriti veel seetõttu, et mu vanemad, perekond ja vanaema pole mind laval laulmas näinudki. Ka minu sõbrad ja sugulased — no kes see tuleb Pariisi!” rääkis ta. “Ma ei tea, mis tunne on oma rahvale laulda. Pisarad hakkaks voolama ilmselt."

Kuna Triin on tegelenud lisaks laulmisele ka ooperilauljate vahendamisega, väidab ta, et pole vahet, kas on tegu ooperi- või popartistiga. “Müügistrateegia on sama — välimus on oluline. Ma jah ei söö eriti. Kui on näiteks Romeo ja Julia, siis me ju tahame uskuda seda lugu, mis tähendab, et peame valima Julia tegelast välimust vaadates,” teatas ta. “Ma olen näinud ka, et lisaks välimusele on tähtis ka suhtlemine. Ma tunnen väga palju andekaid lauljaid, kes on liiga tagasihoidlikud. Me elame maailmas, kus igaüks peab ennast ise promoma. Kui me jääme koju üksinda vaikselt konutama, siis ei tulegi midagi.”