Enne peo algust küsiti "Rannamajalistelt" kellega nad peole lähevad või ehk loodavad seal hoopis uute inimestega tutvuda. Just Merilyniga kohtingul käinud lühema Kristo tunnistas enne pidu, et loodab siiski kedagi leida. Nii ootamatu avaldus tekitas Merilynis tõelist pettumust. "Selles mõttes, et igaüks peab ise oma südame järgi käima. Kui ta tõesti leiab ja arvab, et see inimene on parem kui keegi siit majast, siis ma ei saa ju kätt ette panna."

Olenemata lühema Kristo veidi ootamatust seisukohast otsustasid noored peole minna siiski paarina.

Õhtul oli aga hoopis Merilyn see, kes kohe alguses tumedapäisele võõrale pilgu peale pani. "Hetkel mul on üks eksootilise välimusega inimene silma jäänud, aga ma ei ole jõudnud temaga veel rääkida," tunnistas Merilyn.

Kaaslased märkasid tõmmet kohe, kuid ei mitte kõiki see arusaadavatel põhjustel ei rõõmustanud. "Ta hakkas hoopis teist moodi käituma, selline asi üldse lihtsalt ei sobi," muutus lühema Kristo meel kibedaks.

Kahjuks ei õnnestunud lühemal Kristol ka sel peol kellegagi ühist keelt leida, mistõttu Merilyni tegevus talle eriti terav näis. "Üllatus oli mulle see, et Merilyn läks kohe mingi poisiga rääkima. Ma peo alguses kohe küsisin, et kuule, mis teema on. Siis ta ütles, et oot-oot, pärast räägime. Ja siis hakkas mingit sellist teemat ajama. Siis mul oli selline tunne, et... veits imelik."

Kuigi "Rannamajalised" olid võimalikust uuest elanikust juba elevile läinud, siis selgus, et noormees ikkagii ei saa saatesse jääda ning Merilynil ei jäänud muud üle kui taas lühema Kristoga leppida.

Teise kohaga lühem Kristo siiski väga leppida ei tahtnud, mis tekitas Merilynis silmnähtavat ebamugavust. "Äh, mine metsa.." Kristo jäi siiski endale kindlaks. "Ma võin temaga ühes toas olla, aga mingeid sügavamaid tundeid ja asju... mitte kunagi temaga. Mingit suhet temaga kindlasti ei tule enam mitte kunagi."