“Politseimajja sisse astudes tundsin end nagu lapsepõlves. Natuke oli kõhe,” tunnistab Henno ning kirjeldab endale omase kirjandusliku kujundlikkusega, kuidas Põhja Prefektuur Sõle tänaval on nagu punane tsitadell öise Tallinna tuntud pahede puiesteel. Siiski ei sattunud Henno sinna juhuslikult, vaid kõik oli ette kavatsetud — ta kohtus linnaosavalitsuse kutsel Põhja Tallinna riskinoortega, kes on sattunud politsei huviorbiiti.

“Kui kohtumine oli läbi ja mõned kuulajatest lisasid end jälgima mu sotsiaalmeediakontosid ning hakkasid mõne tunni jooksul esitama täpsustavaid küsimusi nagu näiteks, kuidas suutsin suitsetamise maha jätta või miks ma enam bändi ei tee, tundsin, et just nende „politsei huviorbiiti sattunud murelastega“ on võimalik luua usalduslik side läbi täiesti teistsuguse lähenemise, kui oleme seni harjunud,” jagab ta oma avastust.