Siiski peab Elton oma raamatus tunnistama, et AIDSi surnud Freddie külastamine polnud sugugi lihtne, sest oma viimastel elunädalatel nägi mees välja lausa hirmuäratav.

"Ta ei olnud mulle öelnud, et ta on haige," meenutab Elton. "Ma külastasin teda tihti, kui ta oli haiglas, aga ma ei saanud kunagi jääda kauemaks kui tund. See oli liiga kurb - ma usun, et ta ise ka ei soovinud, et ma teda sellises seisukorras näeksin."

Uues raamatus kirjeldab Elton detailselt, milline armastatud Freddie oma surivoodil välja nägi. "Ta oli liiga nõrk, et voodist püsti tõusta, ta oli kaotanud silmanägemise, ta keha oli kaetud haavanditega, kuid ta oli ikkagi Freddie, rääkimas kuulujutte ja käitumas endiselt pööraselt," meenutab ta.

Elton arvab, et Freddie lahkumise juures oli kõige kurvemaks faktiks asjaolu, et temasugune talent oleks aastatega veel võimsamaks ja paremaks saanud. Tal on väga kahju ka selle üle, et vaid aasta hiljem olid saadaval juba ravimid, millega oleks saanud Freddie tervist parandada ning tema eluiga pikendada.

"Ma ei saanud aru, kas ta ise mõistis, et kui lähedal ta surmale on või ta teadis tegelikult seda väga hästi, kuid ta ei lasknud sellel end muuta," mõtiskleb Elton raamatus.

Pärast Freddie surma 1991. aasta novembris hakkas Elton tegema AIDSi kohta teavitustööd ning ta lõi ka heategevusfondi, mille raha läheb kohutavale haigusele ravi leidmiseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena