Ellujäämisdraama "Arktika": kas peategelane oleks ka päriselt jäises keskkonnas ellu jäänud?
Filmi "Arktika" peategelane maandub pärast lennukiõnnetust jäises keskkonnas ning seisab valiku ees, kas jääda oma suhteliselt turvalisse laagripaika või riskida ja alustada rännakut läbi tundmatu maa. Et see ellujäämisdraama esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel laupäeval kell 20, uurisime, kas filmis näidatu sobib ka päriselt Arktikas ellujäämisest.
Rohke Arktika-kogemusega polaaruurija Eric Larsen vaatas filmi ja rääkis ajakirjale Outside, mida Mads Mikkelseni kehastatud peategelane Overgard tegi filmis õigesti. Larsen on üle aastakümne tegelenud suusatamise, lumeräätsamise, ronimise ning isegi jalgrattasõiduga Maa kõige külmemates piirkondades, mis on teinud temast esimese inimese, kes jõudis nii põhja- kui ka lõunapoolusele ning Mount Everesti tippu sama aasta jooksul. Mullu üritas ta lüüa üksinda lõunapooluse vallutamise kiirusrekordit.
Tegutse pidevalt, et elus püsida. Läbi kogu filmi on kuulda Overgardi kella äratushelinat, mis annab märku sellest, et aeg on alustada tänase päeva toimetustega. Larseni sõnul on pidev tegutsemine vajalik, ent keerukas pingutus igal Arktika ekspeditsioonil. „Sinu aju tahab lihtsalt lõõgastuda,“ rääkis ta. „On tõesti raske püsida graafikus ning motiveerida end toimetama olukorras, kus tunned, et ümbritsev keskkond püüab sind tappa.“
Ära alahinda vajalikku toidukogust. Larsen on võtnud ekspeditsioonidele kaasa toitu viilutatult, näiteks juustu ja salaamit, et olla efektiivne ning vältida endale sõrmelõikamist, kui peaksid sisuliselt saagima cheddar-juustu kamakat. Overgardil seda luksust pole ning tal tuleb jää alt kala püüda ning hoida oma saaki isetehtud külmikus koos lumega. Sel strateegial on jumet, ent Larseni sõnul ei kuluta peategelane piisavalt aega selleks, et varuda päevaks vajalik toidunorm. „Ma oleks püüdnud kala pausideta, et tekitada endale piisav toiduvaru,“ ütles ta.
Ehita endale tõhus ulualune. Larseni sõnul on peategelase ajutine varjupaik – allakukkunud lennuki lastiruumi sisemus – parem kui mitte midagi, kuid see oleks vajanud parandamist. „Kui väljas on -20 või -10, langeb temperatuur ka sellises ruumis üsna samale tasemele,“ lausus ta. „Seepärast oleksin kasutanud ulualusena lennuki mõnda väiksemat osa ning katnud selle lumega, mis on üsna isolatsioon. Oleksin võtnud kasutusse minimaalse ruumi, et saada see Arktikas nii soojaks kui võimalik.“
Hoia end ja ole isekas. Larsen seadis kahtluse alla peategelase otsuse minna abi otsima olukorras, kus ta oli olnud helikopteri allakukkumise tunnistajaks. Kui ta olekski läinud helikopterivrakki uurima, oleks ta jätnud vigastatud naise maha nii kaitstud olukorras kui võimalik, lootes, et leiab üksinda liikudes neile mõlemale abi palju kiiremini. „Ekspeditsioonidel pead sa eeskätt enda eest hoolt kandma,“ rõhutas ta.
Rända efektiivselt. Kindlasti oli Overgard filmis hädas ilma räätsade ja suuskadeta vaenulikul maastikul liikumisega. „Ausalt öeldes on lumes kõndimine minu jaoks üks kõige vähem nauditavam tegevus,“ rääkis Larsen, kes seepärast oleks püüdnud teha kelgu jalastest suusad, et rännakut kergemaks muuta.
Pööra tähelepanu riidekihtidele. Üks Arktikas ellujäämise võtmetest on püsida nii kuiv kui võimalik: märjad riided ja magamiskotid kaotavad oma võime sooja hoida. Et sellega toime tulla, on Larsen on veetnud iga öösel tunde, et kuivatada oma riideid ahjuga köetud telgis. Filmi peategelasel muidugi sama võimalust ei olnud ning nii oleks tal tulnud pöörata hoolikat tähelepanu kihilisele riietumisele. „Kui vead enda järel kelku, tekitab su keha palju soojust, nii et pead riideid vähemaks võtma,“ rääkis ta. „Overgard kannab aga alati kõiki riideid, mis tal olemas on – see on ebarealistlik. „Mina olen võtnud näiteks õhusoojaga -40 ja -50 kindad ning mütsi ära just sellepärast, et näen kelgu tõmbamisega kõvasti vaeva.“
Hirmuta jääkarusid tulega. Filmi alguses märkab peategelane oma laagri lähedal jääkaru. Nende loomadega on Larsenil tulnud tegeleda mitme ekspeditsiooni ajal. „See on väga stressirohke, kuna tead, et oled inimesena toiduahela tipus,“ meenutas ta. „Nüüd aga oled keskkonnas, kus see planeedi üks suurimaid kiskjaid võib mugavalt ilma pingutuseta elada ning sind ka väga lihtsalt ära süüa.“ Jääkarude peletamiseks on Larsen kasutanud säratulesid nagu ka Overgard filmi tegi. Paraku pole peategelasel hiljem enam millegagi päästehelikopterile oma asukohast märku anda, aga jääkaru pole teda vähemalt ära söönud.
Harju vaikusega. See film märkimisväärne oma täieliku vaikuse poolest, mida ka Larsen koges oma hiljutisel sooloekspeditsioonil lõunapoolusele. „Sa oled keskendunud ülesandele ning elad oma mõtetes, nii et tükk aega ei ole mingit vajadust rääkida,“ lausus ta. Siiski võtab ta kaasa muusikat – Arktikasse sobib tema sõnul hästi Survivori „Eye of the Tiger.“
Ellujäämisdraamale “Arktika” (2018) saab kaasa elada sel laupäeval, 16. novembril kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home (endine Viasat) vahendusel või suuremate kaablioperaatorite TVPlay filmikanalite teemapakettides. Jaanuaris jõuab film ka voogedastusteenusesse TVPlay Premium.
