KATKEND raamatust | Kuidas Barutole pakuti Jaapani kõrgklassist naisi, ent ta ihkas vaid Leenat ja kohtus temaga salaja
„Kuulus Baruto“ ei ole liialdus, sest Tokyos, kus elab kümme korda rohkem inimesi kui Eestis kokku, tunnevad inimesed teda kõikjal ära. Ka see ei ole liialdus, kui öelda „rääkimata lood“, sest selles raamatus on palju lugusid, mida Kaido ei ole kunagi varem rääkinud.
Avaldame katkendi raamatust ja sellest, kuidas Kaido ihaldatud naise endale sai.
Lõpuks koos kallimaga, aga avalikkuse ees ikka veel salaja
Pärast 2007. aasta Tokyo turniiri edu ja kõrgliigasse tagasi tõusmist lõpetas Baruto edukalt skooriga 11:4 ka Fukuoka turniiri sama aasta novembris. Nüüdsest ta enam kõrgliigast ehk 42 tugevama hulgast välja ei langenud ja tõusis kahe aastaga absoluutsesse tippu, kus on ruumi üksikutele.
Lõpuks oli Leena kogu aeg Kaido kõrval, aga seoses klubiomaniku abikaasaga ilmnes uus häiriv asjaolu. Proua Izumi hakkas Barutole klubi sponsorite tütarde hulgast ja oma tutvusringkonnast naisekandidaate otsima ning neid eesti sumomaadlejale tutvustama. Surve, et Baruto peab tegema n-ö kasuliku partii jõukast perest pärit jaapanlannaga, kestis mitu aastat. Kaidot üritati mõjutada nii veenmise kui ka suure rahaga. Kaido rääkis kogu aeg, et temal on abielust teistsugune arusaam, tema armastab Leenat ja tahab sellepärast temaga abielluda. Abieluks oli aga vaja sumoklubi luba ja seda ta ei saanud.
„Klubi seisukoht oli selline, et abielluma peaks oma seisuse inimesega ning mingi venelanna ei tule kõne allagi. Mulle pakuti naiseks paljusid Jaapani kõrgklassi perede tütreid. Mina ütlesin, et tahan abielluda armastusest inimese, aga mitte armastusest raha vastu. See tundus mu klubi peremehe abikaasale täiesti arusaamatu.
Ma olin ja olen siiamaani nagu üks suur tamm ja Leena on minu vesi. See on mind toitnud siiamaani.
Praegu on isegi kurioosne seda meenutada, et kuigi elasime Leenaga koos, käisime restoranis salaja, sest klubiomaniku abikaasa oli avaliku koos käimise ära keelanud. Kuigi räägitakse, et sumo on meeste maailm, siis selles klubis oli kogu võim naise käes. Ja see võim tulenes tema jõukusest. Vahel ta nähvas, et sina, välismaalane, tuled siia, teed natuke trenni ja juba oled kõrgliigas, aga meie väiksed Jaapani poisid peavad hirmsat vaeva nägema ja sageli ei jõua kunagi sellele tasemele. Neil hetkedel mõtlesin nördimusega, et kui ta vaid teaks, kui palju ma olen üksi trenni teinud sel ajal, kui need Jaapani poisid on puhanud, ja kui palju mu unistused on suuremad kui neil.”
Leena arvab, et klubiomaniku naisele ei olnudki nii suur probleem mitte see, et Kaido Leenaga koos elab, aga ta tahtis, et avalikkus teaks Barutot kui vaba meest ja sellele vabale mehele soovis ta näidata, et on sellest lihtsast venelannast palju paremaid naisekandidaate.
Mitte ainult klubiomaniku proua ei sokutanud Kaidole naisekandidaate, vaid sponsorid pakkusid vahel ka ise oma tütreid.
“Enne Fukuoka turniiri juhtus niisugune lugu. Me ööbisime templis ja ma nägin, et meeldin väga templiomaniku tütrele. Öösel magasin rahulikult, kui äkki kuulsin kerget kobinat tõk-tõk-tõk. Nagu ust oleks avatud. Mõtlesin, kuidas see uks sai lahti minna, aga omaniku tütar oli akna kaudu sisse tulnud. Ma palusin vabandust, et mul on homme hommikul vara treening ja ma pean sellele keskenduma. Pärast mõtlesin, et aknaid peab ka hakkama lukustama. Mäletan, et iPhone´id olid just Jaapanis müügile tulnud, kui üks neiu tegi mulle videokõne, hakkas ennast kohe lahti riietama ja ütles, et nüüd läheb duši alla. Ma ütlesin, et mine-mine, ja lõpetasin kõne ära.”
Oli ka viis või kuus sponsorit, kes algul ei näidanud välja, et nende pikaajalisem huvi oli oma tütar Barutole naiseks saada, aga siis tõid nad õhtusöögile tütre kaasa ja andsid selgeid vihjeid. Üks sponsor tuli õhtusöögile koos poja ja tütrega. Kui oli piisavalt joodud ja söödud, kurtis ta, et nemad pojaga on väsinud, andis tütrele rahapaki ja ütles, et edaspidi hoolitseb Baruto eest tütar. Kaido ei öelnud küll kunagi otse ei, sest see oleks solvanud, aga ta oskas viisakalt end olukorrast välja keerutada. Ta ei andnud lootust neile naistele ega nende isadele.
Mõnda neist sponsoritest tundis ka Leena ja nad tundusid talle igati kenad inimesed.
Kaido arvates mõtlesid oma tütarde pakkujad, et kui sa annad oma tütre naiseks sumomaadlejale, siis ta läheb edukalt läbi elu.
Oma õnnelinna Osaka turniiri 2008. aasta märtsis lõpetas Baruto skooriga 12:3 ja tõusis lääne maegashiraks nr 1. Septembriturniirile Tokyos läks ta kõrgliiga järgmisel tasemel, olles ida komusubi nr 1. Seal tõusis ta novembriturniiriks Fukuokas juba järgmisele kõrgliiga tasemele, lääne sekiwakeks nr 1. Nüüd oli Baruto kindlalt 10 tugevaima sumomaadleja hulgas.
Samal ajal kolisid Elena ja Kaido suuremasse korterisse samas korrusmajas, kus nad juba elasid, ja klubi andis loa abielluda.
Mitme aasta jooksul oli Kaidole tutvustatud paljusid pruudikandidaate ja klubi perenaine lootis, et millalgi muudab põikpäine eestlane meelt. Kaido aga elas koos Leenaga ja mõtles juba sumokarjääri kõrgajal, et tahab kindlasti Eestisse tagasi tulla. Millalgi aastavahetuse paiku kaotas proua Izumi siiski lootuse, et Baruto ümber mõtleb, ja klubi andis abiellumiseks nõusoleku.
Virumaa Teataja kirjutas 20. veebruaril 2009: „Lääne-Virumaalt Laekvere vallast pärit sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto abiellus täna Jaapanis venelannaga.”
2014. aasta juulis pidas paar pulmad Eestis ka.
Einar Ellermaa, Inge Pitsner “Baruto. Rääkimata lood”, kirjastus Pilgrim
