82-aastane Kontšalovski kerkis eredalt esile 1960. aastatel, kui valmis "Lugu Asja Kljatšinast, kes küll armastas, aga mehele ei läinud”, mis kuulub Vene filmiajaloo kõige olulisemate tööde hulka. Nõukogude rahva ja sotsialistliku tegelikkuse laimamise pärast tsenseeritud ja levist kõrvaldatud mängufilm eiras Vene külaelu senist plakatlikku kujutamisviisi, esindades dokumentaalset realismi – töölised ja kolhoosnikud mängivad oma loomulikus keskkonnas iseennast. Täies ulatuses jõudis 1967. aasta linateos ekraanile alles 1988. aastal.

Kokku on Kontšalovski teinud ligemale 30 filmi, millest tuntumad on veel "Siberiaad”, "Onu Vanja”, "Romanss armunutest”, "Põgenev rong”, "Tango ja Cash", "Hullumaja”, "Postiljon Aleksei Trjapitsõni valged ööd” ja "Paradiis”. Tema haare ulatub klassikaliste kirjandustekstide ekraniseeringutest muusikali-, märuli- ja 3D-muinasjutufilmini välja. Ta on töötanud nii Andrei Tarkovski kui Sylvester Stallonega, tegutsenud nii Kõrgõzfilmis kui Hollywoodis.

2010. aastatel on Kontšalovski võitnud koguni kahel korral Veneetsia festivali Hõbelõvi. Ta lavastab nii sõna- kui ooperiteatris, kirjutab raamatuid, võtab sõna ühiskondlikel teemadel, on Venemaa filmiakadeemia Nika president. Tema loomingulise kõrgperioodi viimaseks näiteks on PÖFF linastuv ajalooline draama "Patt” – Itaalia kunstniku Michelangelo lugu, milles Kontšalovski kasutab taas üht oma loomingu peamist motiivi täiuse kättesaamatusest.

PÖFF leiab tänavu aset 14. novembrist 1. detsembrini.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena