"The Abyss" (1989)

Selle filmi jaoks ehitati hiiglaslik veemahuti. Seal filmiti kõik veealused stseenid. Näitlejatele tähendas see pikki ja vaevalisi võttepäevi. Väga suur risk oli haigestuda kessoontõppe. Üks näitlejatest rääkis, et kannatas raskete päevade tõttu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Teisel näitlejal täitus ühe võtte ajal kiiver veega. Talle sattus seetõttu vesi ninna. Ta ise mainis, et oli teadlik, et tegemist on keerulise võttega, kuid ei uskunud, et asi nii hull on.

Näitlejad olid võtetel pidevas uppumisohus ning ning läksid režissöör James Cameroniga tülli. Eriti Ed Harris, kes ei hoidnud üldse tagasi, mida režissöörist arvas.

Vahest üks kuulsamaid sellelaadseid juhtumeid, kus režissöör ütles lahti omaenda filmist, leidis aset ajal, mil "Tulnuka" seeria oli veel täie elujõu juures, sest James Cameroni "Tulnukad" (1986) tõestas, et suurem on parem ja seeriat ootab ees suur tulevik.

Juhtus aga vastupidine, sest "Tulnukas 3" oli saaga allakäigu algus: järgnesid veel kehvake "Tulnuka taassünd" ja seeria nime mutta tõmmanud "AVP" filmid ning alles 2012. aasta "Prometheusega" toodi "Tulnuka" seeria tagasi väärikale tasemele.

"Tulnuka" seeria probleemid saidki alguse kolmandast osast, kui seda palgati lavastama Hollywoodis täiesti tundmatu David Fincher, kes oli toona rohkem tuntud revolutsiooniliste muusikavideote lavastajana. Praegu on Fincher on tuntud kui Hollywoodi üks olulisemaid autorikino esindajad, kuid antud juhul peab meeles pidama, et "Tulnukas 3" linastus kolm aastat enne Fincheri tegelikku debüüti "Seitse" ("Seven").

Mis juhtus? Stuudio ei usaldanud noort hakkajat režissööri ning võttis põhimõtteliselt ohjad üle, lootes teha sügava karakteriuurimuse asemel suure märulifilmi. Tulemuseks oli nende kahe segu, mille erinevate kihtide alla on peidetud väga originaalne nägemus "Tulnuka" seeriast, mida Fincher tegelikult kunagi teha ei saanud.

Mitte keegi pole David Fincheri lavastatud (mida ta tegelikult ei teinud) "Tulnuka" saaga kolmanda osa "Tulnukas 3" ilu ja valu paremini kokku võtnud kui RogerEbert.com heaks kirjutav filmitegija ja filmikriitik Scout Tafoya.

John Boormani filmi "Deliverance" kohta käivad mitmed kohutavad jutud. Kuuldavasti toimus režissööri ja stsenaristi vahel kaklus. Sellest rohkem muret tekitav oli aga Boormani otsus panna kõik oma põhiosatäitjad erinevaid akrobaatilisi trikke tegema. Sellele järgnes ka ohtlik kanuusõit.

Ühes stseenis sõitis Burt Reynolds kanuuga kosest alla ja murdis sabakondi. Jon Voighti elu sattus ohtu, kuna ta oli sunnitud mööda kaljut ilma rakmeteta üles ronima. Boorman oli järeleandmatu ka stseenide filmimise järjekorras. Kõik pidi olema filmitud õiges narratiivses järjestuses.

Väga kurb saatus tabas 2015. aasta "Fantastilist nelikut". Nimelt palgati lavastajatooli 12 miljoniga valminud "Chronicle" režissöör Josh Trank, kellel olid ligi 126 miljonit maksma läinud "Fantastilise neliku" jaoks suured plaanid, mis kõik lükati nurka, kui filmistuudio Fox hakkas kartma, et Trank ei saa hakkama ja kui stuudio avastas, et neile ei meeldigi Tranki versioon filmist.

Stuudio võttis ohjad üle ehk enamus filmist lasti viimasel hetkel ümber kirjutada ja uuesti üles võtta, režissööri tabasid seetõttu võtetel paanikahäired ja sügav depressioon ning ta hakkas end filmimeeskonna eest peitma.

Päev enne filmi esilinastumist kirjutas Trank oma Twitteris (nüüd kustutatud), et tema versioon oleks olnud suurepärane. Sama kinnitas ka filmis näidelnud Toby Kebbell, kelle hinnangul tegi Trank väga sünge ja huvitava filmi, mida keegi kunagi ei näe. "Fantastiline nelik" kukkus kinodes läbi nii rahalises kui ka kriitilises mõttes.

Trank kirjutas tänavu 22. novembril omaenda filmi kohta arvustuse. See ilmus portaalis Letterboxd, kus ütles, et ootas palju hullemat. Trank nägi viimati filmi kaks nädalat enne esilinastust.

Tranki karjäär pole õnneks seisma jäänud. Varsti peaks ilmuma tema uus film "Fonzo", milles Tom Hardy kehastab Al Capone'i.

Peaosalisele Marlon Brandole ei meeldinud filmi algupärase režissööri Richard Stanley nägemus, mistõttu nägi näitleja kurja vaeva, et režissöör lahti lastaks ja see õnnestuski. Võtted peatati pool nädalat pärast algust ning Stanley vahetati John Frankenheimeri vastu välja.

Stuudio lootis, et uuel režissööril õnnestub asi kontrolli alla saada, aga see tal siiski ei õnnestunud. Frankenheimer on hiljem öelnud, et ta ei salli Val Kilmerit ning ei taha temaga enam kunagi koos töötada.

Kaadritaguse draama poolest legendaarne "Doktor Moreau saar" ("The Island of Dr. Moreau”) ei pääsenud ka upsakatest staaridest. Marlon Brando ei õppinud näiteks oma teksti pähe, vaid kasutas hoopis kõrvasisest raadiosaatjat, et siis korrata meeskonnaliikme poolt talle ette öeldud teksti. Val Kilmer olevat aga olnud palju hullem - ta osales filmis ainult Marlon Brando pärast.

Stanley saagast tehti ka dokumentaalfilm "Lost Soul: The Doomed Journey of Richard Stanley’s Island of Dr. Moreau".

Richard Stanley karjäär sai küll hoobi, aga ei jäänud õnneks päris seisma. Tal sai hiljuti valmis H.P. Lovecrafti ekraniseering "Color Out of Space", mille peaosas on Nicolas Cage.

Steven Spielberg tahtis, et võtted toimuksid päris ookeanil. Selle otsuse tulemusena oli kogu filmimise protsess tervele meeskonnale väga kurnav. Ka filmi eelarve ületas kõvasti ettenähtud piire.

Ookeanil filmimine sundis meeskonda tegelema juhuslike laevadega, mis kaadreid rikkusid. Lisaks tekitas probleeme vesi, mis tehnika peale sattus. Mitmeid näitlejaid ja meeskonnaliikmeid kimbutas merehaigus. Kõige tipuks ei toiminud korralikult hiiglaslikud haid, mis filmi jaoks ehitati. Paljud stseenid tuli seetõttu mitmeid kordi uuesti filmida.

Spielberg on tunnistanud, et tema soov ookeanil filmida oli naiivne. Ta alahindas kõvasti looduse jõudu. Ta lisas, et oli väga enesekindel, et saab kõikide elementidega suurepäraselt hakkama.

Robert Eggersi filmi "Majakas" ("The Lighthouse") filmimine oli väga pingeline. Näiteks ei rääkinud peaosatäitjad Willem Dafoe ja Robert Pattinson väljaspool võtteid omavahel peaaegu üldse.

Kurnava filmimise käigus olevat Pattinson Eggersit peaaegu löönud. Näitleja ütles, et see on esimene kord, kui ta režissööri löömisele nii lähedal on olnud. Sellele eelnes olukord, kus Pattinson oli juba viis võtet teinud. Ta pidi lihtsalt rannas jalutama. Pattinson oli segaduses ja uuris režissöörilt, et mis toimub. Ta lisas, et tal on tunne nagu talle lastakse tuletõrjevoolikuga vett näkku. Eggers vastas sellele, et just seda ta teebki.

Pattinson pidi filmimise ajal minema veidratesse äärmustesse, et karakteris püsida. Ta on rääkinud, kuidas ta põrandal istus ja enda vihale ajamiseks maast muda jõi. Mitmel korral jõi ta ennast pildituks, et enda karakteri joobunud seisuga samastuda.

Režissöör George Milleril oli filmiga juba enne võtteid palju tegemist. Film oli mitmeid aastaid arendamisel. Peale kahte ebaõnnestunud katset alustati filmimisega Namibi kõrbes.

Väga kuumad ilmad ja keerulised stseenid kruvisid näitlejate ja meeskonna vahel pingeid üles. Selle tulemusena läksid Tom Hardy ja Charlize Theron omavahel tülli. Nende kolleeg seletas seda olukorda sellega, et kõik olid väsinud, segaduses ja igatsesid koju. Kokku veetsid näitlejad kõrbes kuus kuud.

John McTiermani keerulise eelproduktsiooniga "Kiskja" ("Predator") filmiti Mehhikos, Palanque džunglis. Seal oli nii külm, et võtteplatsil pidid igal ajal soojuslambid olema. Veel ei arvestatud keerulise maastikuga, mille tõttu tulid filmimisse mitmed viivitused sisse. Paljud näitlejad ja meeskonnaliikmed haigestusid, kuna jõid hotellis puhastamata vett.

Legendaarse ulmemäruli keskmes oleva tulnuka rolli valiti esialgu Jean-Claude Van Damme, kes pidi kehastama nüüdseks ikoonilist maavälist kiskjat. See osutus aga väga piinarikkaks kogemuseks, mistõttu vahetati Van Damme üldse välja ja tulnuka disain muudeti täiesti ümber.

Alejandro González Iñárritu nõudis filmimist stseenide õiges järjestuses ja võimalikult loomuliku valgusega.

Seetõttu tekkis väga keeruline võttekava ja tihti tuli osade stseenide filmimist edasi lükata. Seda selleks, et säilitada filmis sama ilm ja valgus. Tihti langes õhutemperatuur alla nulli ja vahel juhtus isegi seda, et ilm muutus päevas mitu korda. Režissöör ütles, et Calgary on üks halvimaid kohti, kus filmida, kuid sealse imelise maastiku tõttu ei saanud teist võttekohta valida.

Noal Marshalli filmi "Roar" käigus said ligi 70 näitlejat ja meeskonnaliiget vigastada. Marshall, Tippi Hedren ja Melanie Griffith elasid perekonnana Aafrikas lõvide, tiigrite ja teiste metsikute loomade keskel.

Marshallil oli kindel tahtmine kasutada filmis päris loomi. Juba esimestel võttepäevadel hammustas üks lõvi Marshalli kätt. Ka Griffithit ründas lõvi. Ta vajas peale seda 50 õmblust ja oli sunnitud oma näo taastamiseks operatsioonile minema. Herden murdis oma käe- ja jalaluu peale seda, kui elevant ta oma seljast maha viskas. Lisaks ründas teda lõvi ja ta vajas 38 õmblust peanahal.

Režissöör ei pööranud vigastustele suurt tähelepanu, sest nii olevat asi olnud tõepärasem ja ta saigi kaadrisse reaalse voolava vere. Operaatorit Jan de Bonti, kellest hiljem sai tuntud Hollywoodi režissöör, ründas näiteks lõvi ja talle tehti peas 120 õmblust.

Filmitegijad väitsid, et võtete jooksul ei vigastatud ühtegi looma, kuid see polnud tõsi, sest ametnikud pidid maha laskma kolm lõvi, kes põgenesid üleujutuste ajal looduskaitsealalt, kus ka võtted toimusid ja keda ka võtetel kasutati.

Tegu on ühe vaimselt keerukama filmiga. Leidub vähe filme, mis on sama ekstreemsed, kui seda on Stanley Kubricki "The Shining".

Režissöör tahtis kogu aeg teha ühest ja samast kaadrist uusi duubleid. See oli näitlejate jaoks justkui karistus. Eriti mõjus see Shelley Duvallile. Tal oli režissööriga vaidlus näitlemisstiili ja pidevalt muutuva käsikirja pärast. Duvall oli kõigest nii kurnatud ja haigestus. Käivad jutud, et Duvall oli võtetel nii stressis, et tal hakkasid juuksed välja langema.

Kubrick olevat Duvalli vastu olnud niivõrd karm, halastamatu ja õel, et mitmed naise ahastama panevad stseenid, pisarad ja õudust täis silmad tulenesid hoopis režissööri poolt tekitatud psühholoogilisest terrorist.

Filmi "Suicide Squad" valmimine oli juba algusest saadik keeruline. Warner Bros kiirustas režissöör David Ayerit kogu aeg tagant.

Ayer soovis filmile anda pigem tumedama tooni, kuid stuudiole see ei sobinud. Nemad soovisid lisada natukene rõõmsamat tooni. Filmile tuli juurde teha mitmeid stseene, et karakterite vahelist suhtlust natukene muuta. Film sai palju kehvi hinnanguid. Ayer loobus filmile järje tegemisest. Järje teeb nüüd hoopis James Gunn.

Trey Parkeri ja Matt Stone´i film "Team America: World Police" nõudis 200-liikmeliselt meeskonnalt palju tööd. Nad pidid kontrollima üle 270 nuku.

Parker ja Stone olid sunnitud stsenaariumis muudatusi tegema, kuna saadi aru, et nukkude liikumisvõime on piiratud. Stone on öelnud, et ei soovi elus ühtegi nukku enam näha. Ta lisas, et töötas filmi nimel 20 tundi päevas. Ta võttis unerohtusid, et magada ja jõi päeval kohvi, et üleval püsida.

Selle filmi tegemisel läks olukord hulluks. Mitmel päeval olid näitlejad sunnitud veetma aega jääkülma veega täidetud suurtes tünnides. Paljud näitlejad haigestusid.

Režisöör James Cameronil tekkisid probleemid ka stuudioga, sest filmi eelarve aina kasvas ja filmimisega mingi ettenähtud ajast lausa 138 päeva üle, kuigi hiljem kujunes sellest kigi aegade edukaim film nii rahaliselt kui ka auhindade koguse poolest.

Võtete käigus esines probleeme ka meeskonnaliikmete vahel. Nimelt lisas üks liikmetest supile narkootilist ainet. Seetõttu sattus haiglasse ligi 50 meeskonnaliiget.

Allikas: indiewire.com