"Mul käis siis etendus "Tabamata ime" Vanemuise teatri väikeses majas. See oli kadunud Roman Baskini lavastus, aasta oli 2011. Seal oli mul üsna väike osatäitmine, ajakirjaniku roll. Minu monoloog oli tüki lõpus. Etenduse keskel sain naiselt sõnumi. Kui etendus läbi sai, tormasin haiglasse. Liisa Pulk jooksis veel järele – et mis nüüd juhtus?! Olin omas maailmas, nii et ei vastanudki vist midagi – ime hakkas sündima," meenutab Ott seda päeva.

"Täna on poeg Johannes kaheksa-aastane, käib Tartu Erakooli esimeses klassis. Ta on nii-öelda teatris kasvanud laps. Kui alguses oli nii, et last ei olnud kuhugi panna ja võtsime ta tööle kaasa, siis täna tahab poiss ise teatrisse. Kuulab krapist proovi või etendust ja talle meeldib hiljem tohutult arutleda. Hiljuti rääkisin temaga lavastusest "Härra Biedermann ja tulesüütajad". See on päris raske tükk, aga ma ei ole teda ka kuidagi isana keelata osanud, sest ta on väga uudishimulik ja tema küsimused on sügavad," kirjeldab Sepp poega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid