Kuigi Oti isa eelmine abielu oli selleks ajaks läbi, hakkas endine naine Oti isa ja ema vahelisse suhtesse sekkuma. "Sõna otseses mõttes ei lasknud meid kokku. Sealt hakkas juba see lõhe," mäletab Külli beebiootust.

Jüri olevat talle lubanud kokku maad ja ilmad ning öelnud, et ta aitab pisikest Oti kasvatada, kuid siiski kunagi nad päriselt kokku ei läinudki.

"Isa küll otseselt ei osalenud minu kasvatamises, aga tegelikult ta ikkagi oli. Ma mäletan, kui ma olin seitsme-kaheksaaastane, ilmus ta meie juurde tagasi ja tundis huvi," mäletab Ott, kes arvab, et isa ikkagi kuskile kadunud ei olnud.

"Ma mäletan küll mingeid hetki lapsepõlvest, kus ma tundsin sügavat küsimust enda hinges, miks seda isa ei ole," tunnistas Ott, kuid kui Jüri ühel hetkel soovis perega liituda, siis oli just poeg see, kes käe ette pani.