ARVUSTUS | "Jumanji: järgmine tase" on unustatav, kuid suudab siiski meelt lahutada
Filmi rohked visuaalsed efektid tegelikult muljet ei avalda, aga kogu seiklus on siiski päris lõbus. "Jumanji: Järgmine tase" on nii halb, et muutub heaks, sest tegu on väga meelelahutusliku tükiga, mis ei taha teha muud, kui pakkuda head tuju. Sisu logiseb küll igast küljest, aga selle puudused suudavad korvata hoolikalt valitud alati suurepärased ja meelelahutuslikud näitlejad.
Mõneti tekib aga tunne, et tegu on puhtalt raha pärast tehtud filmiga, sest kõike oli justkui liiga palju. Naljad keerati sihilikult üle võlli, tegelasi loobitakse pidevalt ja väga kiiresti uutesse olukordadesse ning kogu aeg on tunne, et olen seda kõike juba kuskil näinud.
"Jumanji: järgmine tase" on siis 2017. aastal linastunud uue "Jumanji" filmi "Jumanji: Tere tulemast dzunglisse" järg. See oli omakorda uus nägemus 1995. aasta ülimenukast filmist "Jumanji". Päris esimesele filmile ei saa kumbki ligilähedale, aga see ei tähenda, et need kuhugi ei kõlba.
Seiklusfilmidena on uued "Jumanji" filmid täiesti vaadatavad ja võibolla suudavad isegi natukene tuua tagasi 90ndatel seiklusfilmides tähtsal kohal olnud maagiat, aga on küsitav, kui palju selliseid nostalgia peal liugu laskvaid filme siiski vaja on.
Tõsi, siin löövad kaasa väga väga head näitlejad nagu Jack Black, Danny DeVito, Danny Glover, Kevin Hart, Dwayne Johnson jpt. Tagatipuks veel ka Tom Hanksi poeg Colin Hanks ning laulja Nick Jonas. Naisväge esindavad Karen Gillan, Maria Hinkle, Ashley Scott ja naisräppar/näitleja Awkwafina. Viimane teeb vägagi meeldejääva rolli.
"Jumanji: järgmine tase“ kunstilise poolega on vaeva nähtud, aga midagi on siiski puudu. Filmi esimeses pooles mõjub kõik võltsilt, sest kõiki elemente on lihtsalt duubeldatud – mitmed huvitavad linnud ja loomad, mida on "paljundatud", et oleks rohkem segadust ja 3D efekte. Selle eesmärk on iga kaader täita võimalikult paljude efektidega, et mitte lasta vaataja tähelepanul pöörduda tegelaste ja sisu poole, sest ega seal midagi väga jälgida pole.
Hea meelelahutus on siiski garanteeritud ja midagi enamat ei soovita oodata. Vaikselt tundub juba, et kui oled näinud ühte lastele suunatud seiklusfilmi Dwayne Johnsoniga, siis oled neid kõiki näinud.
Nimelt meenub "Jumanji" järge vaadates tema 2012. aasta film "Journey 2: The Mysterious Island", mis kukub peaaegu samasse kapsaaeda. Imestan, et Johnson viitsib sellistes filmides kaasa teha, kuigi nagu näha, siis toovad need talle väga palju tuntust ja ka korraliku palgatšeki. Vahelduseks võiks ta ka draamat proovida, et näidata rohkem oma erinevaid külgi.
Uus "Jumanji" on koguperefilm ja just sellisena tasub seda ka võtta ja just sellisena täidab film ka oma eesmärgi. Kohe päris kindlasti ei jää see film meelde kui aasta parim, ega ka kuulu tulevikus filmiklassikasse, sest seal on juba Robin Williamsi "Jumanji". Kes muidugi soovib, saab ka mängida PlayStation 4 mängu "Jumanji: The Video Game". "Jumanji: järgmine tase“ on juba niigi nagu videomäng.
