"Poeg sündis, kui olin 39-ne. Ei mäleta temaga seotult midagi väsitavat, ei magamata öid. See, et oled iga hetk oma lapse jaoks olemas ja eriti väikese lapsega kinni rutiinis, on ju loomulik," märgib ta.

"Sel kombel olen üritanud olla siiani: lapse jaoks olemas, nagu Bullerby emme pliidi ääres, kui laps tuleb koolist koju. Olgu, mitte iga päev, aga olen alati kättesaadav. Pean lapsepõlves tekkinud turvatunnet isiksuse ja tema psüühika arengu seisukohalt äärmiselt oluliseks."