10 finaaliloo seas oli suisa kaks Inese lugu. "Taavi Libe Lava Taga" podcastis tunnistas Ines, et ei mäleta, kuidas ennast kahe loo vahel jagas. Meenub vaid see, et riideid pidi vahetama.

Võidust ei osanud lauljanna unistadagi. "Kõik oli minu jaoks nagu kogemuste kogumine ja iga samm oli võit."

Inesel meenus veel, et kui stilistikat paika hakati panema, oli roheline värv väga moodne. "Käisime kusagil proovides. Kuskil oli mingi õmbleja, kuskil Mustamäel." Kõige rohkem mure oli roheliste pükstega, et need jalas õigesti istuks. "Lõpuks olid kahed püksid. Ei olnud ainult üks püksipaar. Seal oli mingi piha küsimus, mis oli natuke erinev." Ka kaabu lasti spetsiaalselt selleks puhuks valmistada.

Stockholmis käimisest mäletab lauljanna, et tegu oli väga tegusa nädalaga. Kuigi pidu seal panna ei jõudnud, siis eelnevalt sai alkoholi pruugitud küll. "Tuleb tunnistada, et ma olin esimest korda päriselt purjus siis, kui Eesti eelvooru võitsin."

Kui enne esinemist oli närv tõeliselt kõrgel ja teised lauljanna pärast juba muret tundsid, siis hääletamist ei mäleta ta enam üldse. "Ma arvan, et ma ei mäleta seda sellepärast, et mul oli nii tohutu pingelangus, et see on tehtud. Ma ei salvestanud enam mitte midagi."

Ines tunnistab, et ise oli neljanda kohaga väga rahul, aga pettunud nägusid oli palju. "Ma tundsin küll seda, et oli pettunud pilke. Ajakirjanduses oli ka hästi palju pigem negatiivset. See ei olnud minu jaoks kõige lihtsam aeg."

Veel tänasenigi võetakse Inesega just Eurovisioni tõttu ka välismaalt ühendust. "On mingisugused sellised tulihingelised Eurovisioni fännid, kes ikka peavad mind meeles. Mis on minu jaoks naljakas. Ma olen hoopis teises kohas oma elus, ei heieta igapäevaselt Eurovisioni teemadel. See on kuidagi väga naljakas, kui keegi selle teemaga sisse sõidab."

Kuula pikemalt siit.