Hele Kõrve 40! Põnevaid seiku näitlejanna elust

Startinud teatrilavale aastatuhande vahetusel, oma põlve üks märgilisemaid näitlejannasid. Eesti kirjanduse ühele võimsamale naiskujule, "Tõe ja õiguse" Karinile paljude meelest oma luu ja liha andnud... Sel kolmapäeval tähistas Hele Kõrve Linnateatri laval oma 40. sünnipäeva, aga kas teadsite/mäletate, et...

7. jaanuaril, Tallinn ’80 olümpia­regati aastal Jõgeval ilmale tulnud Hele jagab sünnikuupäeva samas kandis kasvanud rahvakirjaniku, Palamuse poisi Oskar Lutsuga ning ka maailmakirjanike Sofi Oksaneni ja Gerald Durrelliga. Uut nullist lugemist tähistas Hele Kõrve Linnateatri laval oma õpetaja ja lavastaja Elmo Nüganeni uusima lavastuse "Kommuun" naispeategelase Annana.

Tegi Teelet ja Arnot Jõgeva Gümnaasiumis klass eespool õppinud koolivenna Alo Kõrvega. Nende lugu sai alguse, kui Hele käis üheksandas ja Alo kümnendas klassis. Kooliteatris Liblikapüüdja mängiti esimesed ühised tükid. "Jevgeni Onegini" nimiosas menuka Alo valik langes Helele. Hele oli linnatüdruku tüüpi, Alo aga ehtne maapoiss. "Kohe päris maalt ja hobusega," on Hele naljatades Alo kohta öelnud.

Gümnaasiumi lõpetanud, kolis Alo Tallinna ja asus erakõrgkooli Veritas õigusteadust õppima. Aasta hiljem tuli talle pealinna järele Hele. Kokku elama kolinud, läksid noored paaris ka Toompeale lavakooli vastuvõtukatsetele. Oma elu esimest teatrikooli kursust valinud Elmo Nüganen võttis Hele kohe vastu. Alo jäi joone alla. Kui kursusele pääsenud Henrik Raave sügisel koolist taandus, kutsuti asemele Alo. Ja Jõgeva paarist said kursusekaaslased.

Tallinnas elasid noored esialgu 6,4-ruutmeetrises korteris, kus voodi oli ehitatud lae alla. Korterisse mahtusid veel pirakas ahi, külmkapp ja kirjutuslaud. Aasta enne pulmi valmis noortel Saku kandis toekas palkmaja. Kodus peeti ka pulmapidu.

Ja Kõrest sai Kõrve. Kas on meheleminek sujunud endastmõistetavamalt, lihtsamini? Neiupõlvenimega Kõre sai koolivend Kõrvele mehele minnes passi juurde vaid ühe v-tähe. Kümme aastat vabaabielu elanud Hele ja Alo pidasid pulmad 7. juunil 2009. Pidu peeti aasta varem valminud kodus. Kuu aega hiljem, 3. augustil sündis teatripaari esimene laps, tütar Roosi. 31. detsembril 2012, nädal enne ema sünnipäeva sai Roosi Kaljukitsest väikeõe Kirsi.

Rebane Alice ja kass Basilio – XX lennu esimeses koolilavastuses, Ehala muusikalis "Burattino" eraldas õpetaja Nüganen Helele ja Alole võluvkavala paarirolli!

Elmo Nüganeni valitud-õpetatud esimene lend lõpetas lavakooli 2002. Lennu poistele sai tugevaks visiitkaardiks tol aastal ka Nüganeni lavastatud film "Nimed marmortahvlil", mille ühte ja ainsasse naispeaossa valis Elmo kursuse tüdrukutest just Hele! Nii Hele kui ka Alo valis Elmo oma kursuselt tööle enda peanäitejuhitavasse Linna­teat­ris­se.

Verivärskeid noori näitejannasid võrsub teatrikoolidest igal aastal, neist ülivähestele saab osaks mängida noornäitlejannade tippude tipu rolli Juliat. Helele langes kindel valik terminaatorite Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreemi muusikalis "Romeo ja Julia" suvel 2006.

Eurolaulul 2007 laulis Hele Kristjan Kasearuga "Romeo ja Julia" muusikali nimiduetiga rahvahääletusel välja tugeva hõbemedali! Helsingisse Eurovisionile pääsu võitis Gerli Padar palaga "Partners in Crime", ent laulva näiteja selja taha jäid tol korral finaalis Laura "Sunflowers", aga ka ka meie euroveteranid Vanilla Ninja, Soul Militia, Ines ja Koit Toome ise!

Veel varem, Jõgeva gümnasistina laulis Hele end teletalendikonkursi "Kaks takti ette ’97" finaali. Kaverdades seal hümnina kuulsat pala "Nii vaikseks kõik on jäänud", võistles ta vapralt esikaheksa hulgas kõrvuti hooaja võitja Gerli Padari ja Hanna Pruuli, Vaiko Epliku, Freddy Tominga ja Hanna-Liina Võsaga.

Esimese parima naispeaosa tiitli võitis Hele aastal 1998 Eesti kooliteatrite festivalil Jõgeva kooliteatri Liblika­püüdja primadonnana opereti "Mam’zelle Nitouche" lavastuses. Muide, samas kloostrikooli vallatu kasvandiku Denise’i rollis sai 1960ndate Estonia teatris menu juurde Helgi Sallo tähelend.

Krjukov ja Kibuspuu... Avandi ja Sepp. Paarisrakendis end seda kiiremini ja tugevamale tuntusele mänginud kursusevendi mäletab teatrilugu teisigi. Kursuseõdede vastandite ühtsuses on üks eredamaid Hele Kõre ja Evelin Pang. Kumbki läks kursusevennale mehele, kordamööda sai kumbki kahe lapse emaks. Eesti teatriaasta "Oskaridki" võitsid nad paaris aastal 2007 – mängu eest Tammsaare/Nüganeni "Tõe ja õiguse" IV osas. Hele Karinina parima naispeaosa auhinna ja Evelin Tiinana parima naiskõrvalosa preemia.

Kumbki on salvestanud, välja andnud ka lauljana oma heliplaadi. Tandemis tulisem tegutseja Evelin läks ja võitis saate "Su nägu kõlab tuttavalt" avahooaja. Tasakaalukam Hele tegi stardi menusaate kuuendal hooajal. Jõudnud finaali välja parima punktiskooriga, tuli Helel seal leppida hõbemedaliga võitja Valter Soosalu kannul.

Mõistagi on Hele rollide kontol ka Eliza Doolittle’i nimiosa muusikalide muusikalis "Minu veetlev leedi". Ent isegi kui Hele kontol poleks ühtegi muud rolli kui "Tõe Ja Õiguse" Karin, oleks ta end nii Eesti teatri ajalukku kui ka teatrivaatajate mällu kirjutanud kui ühele meie kirjandusloo põnevaimale, kõige naiselikumale naiskujule oma luu ja liha, näo ja hinge andnud näitlejanna.

"Tões ja õiguses" lausub Indrek Karinile: "Minu arvates lasuvad sinul nii-öelda seltskondlikud kohused: sina esindad oma meest, lapsi, kogu maja, eriti oma meest, näidates teistele meestele, kui võluv naine tal on. See on raske ülesanne, väga raske. Sest ikka võluv olla pole naljaasi." Kergust ja sisu seda kunsti endiselt vallata soovib Helele Kroonikagi.