Järvi tantsupedagoogist ema suunas poega juba kooli ajal tantsima, kuid ülikoolis hakkas ta sellega suisa lisaraha teenima.

Raivo tantsis restorani Astoria varietees, mille programmi pani kokku tema ema. „Tudengipõlves pole ühelgi ametil midagi häda,” on Raivo seda kommenteerinud. Lisaks aga ka muianud, et tantsimine pole ikka mehe töö.

Ehkki võiks arvata varieteetantsija tempo tõttu kippusid hommikused loengud unisteks jääma, siis nii see kindlasti polnud. Trupil oli kindel põhimõte, et kool tantsimise all kannatada ei tohi ja Järvile oli just see kõige olulisem. Ometi sai ta sealt enda sõnul hindamatu kogemuse.

Pikemalt Järvi tantsimisest saab lugeda Piret Kooli raamatust "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai".