Kroonika toimetus otsustas, et ma võiks olla õige inimene kirjutama raamatuarvustust - olen tõesti vaid mees, aga naisi on mul au olnud tunda oma elus kümneid tuhandeid. Ei tundnud ma siiski enne autorit, kui aus olla, seega guugeldasin ja sain teada, et ta teeb ilusüste, aga ei tee pardihuuli.

Arvustada kellegi valikuid, perekonda või välimust - ei ole minu teema. Arvustan siis teksti täpselt sellisena, nagu see on ära trükitud.

Võtsin selle raamatu ette ja üritasin - reaalselt ka üritasin - sellest sotti saada. Veerand läbi ja mõtlesin, et ei, ma ei suuda, pool läbi ja vajasin puhkust...

Edasi lugemiseks või: