"Parasiit" nähtud? Veel 15 Korea filmi, mida kindlasti peaks vaatama

4 Oscarit võitnud "Parasiit" on maailma suure tähelepanu all ning palju inimesi just nüüd ja praegu avastab enda jaoks Korea filmide imelise maailma. Õnneks filmigurmaanid on seda osa maailmast pikka aega nautida saanud ja kvaliteetkino sealt väikesest riigist pole enam üllatus. Kinoveeb mõtles ja valis hoolikalt välja need kõige paremad žanrifilmid, et tutvustada Lõuna-Korea väärtkino.

Valikutes võtsin arvesse eelkõige filmi tähtsust kohalikule kinole ning kuidas see mõjutas Lõuna-Korea imagot ülemaailmses filmitemaatikas. Järjestus ei ole ei punktide ega kvaliteedi aluses, vaid lihtsalt loetelu parimatest parimaid, mis annaksid edasi ideed, et Lõuna-Korea vääris parima filmi Oscarit juba aastaid enne "Parasiiti".

Läbi ajaloo on Lõuna-Korea proovinud Oscarit võita 30 korda ja õnnestus siis alles 31. korral. Riigi parimaid filme on enamasti tunnustatud ühes kindlas žanris - õudus. Sealt riigist on pärit sellised suured nimed nagu Park Chan-wook, Na Hong-jin, Kim Jee-woon, Bong Joon-ho ("Parasiit" looja ja värske Oscari võitja veel lisaks), Lee Chang-dong ja palju teised.

1. Oldboy (2003)

Alustan koheselt kõige kuulsamast nimest enne viimaseid Oscareid - Park Chan-wook. Tema tuntuim töö on nn Kättemaksu Trilooga, mis seob endas kolm filmi - "Sympathy for Mr. Vengeance (2002)", "Oldboy" (2003) ja "Lady Vengeance (2005)". Tema on teinud ka näiteks 2013 ilmunud inglisekeelse "Stoker". Selle mehe nime näeb ka nimekirja teistes valikutes, kuid hetkel keskendun "Oldboy" filmile.

Park Chan-wooki käekiri ja fookus on kättemaks ja keelatud armastus, mida on tunda kõige selgemalt siin filmis. Vanameistrist näitleja Choi Min-sik võtab endale rolli Oh Dae-su. Meest hoitakse hotellis lukus tervelt 15 pikka aastat, kus tema ainsaks kaaslaseks on televiisor ja tugev soov kättemaksuks. Lõpuks vabanedes on mees fokuseeritud ja tõestab ennast kui peaaegu võitmatu tänavavõitleja, kuid peagi õpitud karm tõde ja reaalsus viib ühe kinoajaloo tuntuima lõpupöördeni, mis šokeeris inimesi siis ja kindlasti ka nüüd. Seda filmi võib pidada ka esimeseks suuremaks teoseks, mis hakkas Lõuna-Korea filmidele tähelepanu tõmbama ning siit hakkas esile kerkima ka kohalik stiil žanre ja stiile nii vabalt segada.

2. A Tale of Two Sisters (2003)

Selle nimekirja esimene film lavastajalt Kim Jee-woon. Tegemist on õudusfilmiga, mis põhineb kohalikul rahvuslool nimega "Jangha ja Hongryun", mis räägib kahest õest, kes jäävad elama isa ja kurja kasuemaga peale nende ema surma. Lugu algab sellega kuidas kaks õde naasevad haiglast peale pikemat ravi ja ema traumaatilist surma. Koju jõudes saavad teada, et isa on vahepeal juba uue naise võtnud. Juba varsti peale seda hakkab üks õde nägema erinevaid kurjakuulutavaid nägemusi, mis veenavad teda, et nende kasuemal on mingisugune eriti must ja hirmus saladus. See stiilne õudusžanris mänglev teos tegi Kim Jee-woonist tuntud nime üle maailma.

3. The Man From Nowhere (2010)

Lee Jeong-beom lavastatud žanripuhas märul-thriller on peaosas kuula Lõuna-Korea näitlejaga Won Bin. Filmi narratiiv on kergemoeline, mis järgib meest nimega Cha Tae-sik. Mehe sõber, väiken tüdruk, röövitakse kurikuulsa narkoparuni poolt, mis käivitab mehes verise kättemaksu ja mõrvade seeria. Cha Tae-sik sunnitakse peagi narkomuulaks ning reedetakse ja antakse üle võimudele. Mees murrab ennast vabaks ja läheb täiel kiirusel tapma kõiki neid, kes tegid nii temale kui tollele tüdrukule liiga. "The Man From Nowhere" pakub naeruväärselt meelelahutuslikku märulit, mis on otseselt või kaudselt seotud ka teiste suurte idakino märulitega nagu The Raid seeria.

4. 3-Iron (2004)

Ki-duk Kimi kirjutatud ja lavastatud teos ei ole lihtsalt edasi antav, sest siin ei ole ühte konkreetset keskset ideed, vaid see kõik on kirjutamise meisterklass seotus kinokunstilise väärtuse ja oskusega rääkida lugu läbi meeldejäävate karakterite. Lugu on esialgu äärmiselt veider, kuid filmi jooksul normaliseerub kiiremini kui võiks arvata. Loo keskmes on noor hulgus nimega Tae-suk, kelle hobiks on inimeste kodudesse sisse murda kui perekond ise on ära. Kuid ta ei ole otseselt varas, vaid ta kolib sisse kuniks perekond on ära. Ta peseb nende pesu, parandab asju mööda maja, koristab ja hoolitseb kogu elamise eest.

Ühel päeval murrab järjekordsesse koju sisse, kuid sellel korral see polegi tühi. Leiab sealt Sun-hwa nimelise naise, keda mees kodus ahistab. Neil tekib side ja noormees naaseb hiljem, kuid leiab naise eest keset vägivalda. Ta ründab Sun-hwai abikaasat pealkirjas oleva golfikepiga ning põgenevad. Mõnda aega Sun-hwa ja Tae-suk elavad noormehe veidrat elu kuniks Sun-hwa abikaasa nad kätte saab ja Tae-suk ennast vangist leiab. Vanglas olles noormees arendab enda loomulikku oskust olla vaikne ja hiiliv ning vabanedes kasutab seda, et olla suhtes Sun-hwaga ja seda tema mehe seljataga, vahel ka sõna otses mõttes.

5. New World (2013)

Ja-sung on salapolitseinik, kelle ülesandeks on infiltreeruda Goldmoon nimelisse kuritegevuslikku sündikaati. Mees kannab sündikaadi tegevusest ette enda ülemusele, kelle silmis on mees tegelikult ainult peibutis enda eesmärkide täitmiseks. Aastad lähevad ja Ja-sung jõuab lõpuks momenti, kus tuleb teha eluliselt tähtis otsus - kas jätkata politseinikuna või tulla sealt ära ja jääda paremaks käeks Jung Chungile, Goldmooni kõige võimsamale gängsterile. Selle filmi teeb eriliselt mitmekihiline ja sügav narratiiv, mida ei näe sellises žanris just tihti. Karakterid on loo võti ja fookus, seega kindlasti soovitan igale žanri austajale.

6. Memories of Murder (2003)

"Parasiit" lavastaja ja autor Bong Joon-ho 2003 valminud müsteerium-thriller ei ole mitte ainult Lõuna-Korea üks parimaid filme, vaid üks parimaid terves maailmas (antud žanris). Park Doo-man ja Seo Tae-yoon on kaks detektiivi, kes uurivad sarimõrvarit omapärase käekirjaga. Ta seksuaalselt ründab ja tapab noori naisi vihmaste ilmade ajal.

Kahjuks kahel detektiivil pole õigeid oskuseid, et seda kavat mõrvarit jällitada, siis nad lihtsalt piinavad iga võimalikku kahtlusalust päris brutaalselt, ühel juhul isegi surmaga lõppevalt. Sündmused ei liigu kordagi selles suunas nagu tahaks arvata ning lõpp ei ole ka kindlasti, mida vaataja ootaks. Sündmustik põhineb päriselt toimunud mõrvadel Lõuna-Koreas Hwaseongi kandis aastatel 1986 kuni 1991.

7. Spring, Summer, Fall, Winter… and Spring (2003)

Ki-duk Kimi teine teos siin nimekirjas. Sarnaselt "3-Iron" kirjeldusele on ka siin keeruline sõnadega edasi anda kuivõrd hästi see film on tehtud, sest ka siin ei ole sellist keskset narratiivi fookust. Tegemist on ajatu kinokunsti tipuga, kus rõhk on sõnal kunst. See on ilus, ootamatu ja kütkestav selles kõige paremas tähenduses. Film on portree ühest budistlikust mungast, kes elab kloostris, mis hõljub ühe metsakeskse järve kohal. Me näeme erinevaid sündmuseid munga elust tolle noorusest kuni päris vanaduseni välja.

Nagu filmi pealkiri ütleb, siis mehe elu on jagatud viieks perioodiks, kus me kogeme koos temaga rõõmu ja kurbust. Munk lõpuks jõuab järeldusele elu kohta ning päris kindlasti on siit kõikidel midagi õppida nii inimeseks olemise kui elu eesmärgi kohta. Isiklikult võtsin siit noore mehena kaasa idee, mida tähendab olla õnnelik ja kasutan seda kuni tänaseni.

8. The Host (2006)

Värske Oscari võitja Bong Joon-ho on tagasi siin nimekirjas ning mitte veel viimast korda. Sama nimega on mitu filmi, siis meid tegelikult huvitab ainult see suure koletisega, kes inimesi ründab. Jah - see on koletisefilm! Siin võtab peaosa taaskord Song Kang-ho, keda nägime nii filmis "Parasiit" kui ka nimekirjas üleval pool olevas "Memories of Murder". Lugu on lihtne - Han jõest tuleb hiiglaslik koletis, kes hakkab ümberkaudseid elanikke terroriseerima. Kuigi see on eelkõige kaasakiskuv märul, mis jookseb mööda klassikalist koletisefilmi žanri, on siin taustal palju enam. Film on tugev kriitika Korea bürokraatia ja hoolimatu valitsuse suunas, keskkonda hävitava suhtumise üle ning Ameerika huvidest Koreas. Jah, siin on hiiglaslik mutantkala ja omajagu verd, kuid siin on ka sõnum ja meeldejääv stiil.

9. I Saw the Devil (2010)

Kim Jee-wooni "I Saw the Devil" on taaskord üks Lõuna-Korea tuntuimaid teoseid. Lugu ja idee on päris huvitav. Kim Soo-hyeon on salaagent, kes ühel päeval naaseb tööülesannetelt koju ja leiab enda naise brutaalselt mõrvatuna ja jõkke visatuna. Peale seda ta võtab eesmärgiks mõrvar kinni püüda. Siit edasi muutub asi huvitavaks - mees püüab mõrvari kinni suhteliselt filmi alguses juba, piinab teda ning laseb siis vabadusse. Püüab ta siis uuesti kinni, enne piinates ka püshholoogiliselt ja laseb uuesti vabadusse. Peaaegu kaks ja pool tundi kestev thriller on brutaalne kättemaks, kus pealkiri viitab salaagendile mõrvari poolt vaadatuna. Peaosas legendaarne Min-sik Choi, keda eelpool juba nimetasime kui "Oldboy" peaosaline.

10. Train to Busan (2016)

Toorelt - see on üks maailma parimaid zombifilme ning kriitikute hinnangul ka üks parimaid filme üleüldiselt, mis 2016 ilmus. Lõuna-Korea žanrikino üks tugevusi on karakterid ja nende suhted kõige veidra keskel, olgu selleks siis ülemõistuse absurdne märul või siis antud juhul elavad surnud. Terve film leiab aset rongis (nagu üks teine film, mis nimekirjas tulemas) ning karakterid on loodud selliselt, et juba esimeste minutitega on nad kõik tuttavad ja komplektsed kui isiksused. "Train to Busan" on totaalne meistriteos, mis annab suure koguse äkilist adrenaliini ning kõnetab ka emotsionaalselt, sest siin on kurbus, siia jagub viha ning eelkõige esmaklassilist meelelahutust. Isiklikult üks minu lemmikuid filme läbi aegade.

11. The Wailing (2016)

Na Hong-jini lavastatud aeglase tempoga õudusfilm kestab kaks ja pool tundi, kuid mitte kordagi ei hakka vastu ega tundu venivat. See on draama, mis on tumedates toonides spirituaalne äkiliste pööretega lugu. Keskendub ühele eemal asuvale külale, kus hakkavad toimuma mõrvad peale seda kui salapärane külaline Jaapanist saabub. Külaelanikud muidugi süüdistavad uut inimest, kuid asjad ei ole kohe üldse mitte nii nagu tunduvad.

Äpardist kohalik politseinik peab neid mõrvu uurima hakkama ning siis sündmused alles algavad. "The Wailing" autasustab kannatliku vaatajad ja neid, kes oskavad lugeda detaile ekraanil. Siin on palju infot, kuid midagi ei anta taldrikul ette, mis ehk tavalise pühapäevase filmisõbra jaoks on raskem pähkel, mida närida. Kõige tugevam aspekt terve teose juures on selle rõhuv atmosfäär, mis jääb vaatajaga veel mitmeks päevaks ka peale filmi.

12. Snowpiercer (2013)

Bong Joon-ho on tagasi ja juba kolmandat korda siin nimekirjas ja mitte isegi veel viimast. Kes kunagi lugesid minu Filmiarvustus.eu filmiblogi, siis aastal 2013 valisin just selle filmi enda terve aasta parimaks maksimaalse punktisummaga. Bong Joon-ho lavastatud ja kirjutatud film leiab aset rongis ning see on inglise keeles, peaosas kuulus Ameerika näitleja ja Kapten Ameerika Chris Evans. Bong Joon-ho esitleb siin alternatiivse tuleviku, kus kliimamuutus on hävitanud meie planeedil naturaalsed tingimused inimeste eluks, kuid on olemas massiivne rong nimega Snowpiercer, mis liigub suurel kiirusel ümber maailma.

Selles rongis on tekkinud tugev klasside süsteem ning vaesed inimesed rongi tagumises osas on väsinud ja tahavad seda muuta. Tugev sotsiaalne ja ühiskondlik sõnum on midagi, mida Bong Joon-ho armastab kasutada ja siin on see eriti teravalt esindatud. Muidugi toores vägivald kui inimesed liiguvad vagunist vagunisse on siin ka kesksel kohal, siis sõnum tegelikult ei kao kuhugi - tunne enda kohta ja ära mässa. Samuti tuleb kiita lavastaja oskust balanseerida naeruväärne ja meile mõistmatu kultuuriline traditsioon huumori ja vägivalla vahel. Saate aru, mida mõtlen, kui seda imeilusat filmi vaatate.

13. Mother (2009)

Bong Joon-ho neljas ja viimane film siin nimekirjas, üks iga Oscari kohta, mille mees endale "Parasiit" superfilmiga sai. "Mother" on natukene eemale temale äärmiselt omasest stiilist, kuid siiski on ära tunda, et tema tehtud ja kirjutatud. Lugu räägib emast, kes elab koos enda 28-aastase pojaga rahulikku elu. Ühel päeval toimub mõrv ning tema poeg võetakse vahi alla. Ema seda ei usu ning on veendunud, et poeg on süüdi lavastatud ning asub otsima päris mõrvarit. Tegemist on mõrvamüsteeriumiga, mis tundub lootusetu, kuid on täis lootust ja huumorit, mis on tumedusest paks. Seda on pidevalt tunda, atmosfäär on veatult paigas ning raske on mitte jääda nautima mehe oskust luua ilusat kinopilti. Pingeline olustik ja tõeliselt põnev lugu on tõmbenumber, mis pani Bong Joon-ho kaardile kui järgmine Park Chan-wook.

14. The Handmaiden (2016)

Nimekirja kaks viimast filmi on Lõuna-Korea legendi Chan-wook Park sulest. Mees, kellega alustasime nüüd ka lõpetame. "The Handmaiden" viib vaataja kolmekümnendatesse kui Korea oli Jaapani okupatsiooni all. Kohalik tüdruk Sookee palgatakse isiklikuks teeneriks Jaapani ühele kõrgemast soost naisele nimega Hideko. Naine elab suures ja eraldatud häärberis koos onuga Kouzuki. Sookee on tegelikult osav pätt, kes on palgatud pere tagant varastama ja Hideko hulluks lavastama. Sündmused lähevad plaani järgi kuniks noored naised avastavad üksteise vastu tugevad tunded. See on romantiline thriller, seega siin on omajagu ka alastust ja seksistseene, olles üks väheseid lesbifilme sellest maailmajaost. Üheks miinuseks on vaatajale seatud nõuded - Jaapani okupatsioon Koreas. Enne filmi peaks kiirelt selle kohta uurima, et mõista näiteks sellist asja nagu "mugavus naine" ja veel ühtteist. Neid aspekte film ise ei seleta ja kui neid ei tea, siis osa sündmustest läheb üle pea. Siiski, kõige olulisem karakter on onu Kouzuki. Tegemist on ühe parima pahalsega, kes ekraanidele on toodud. Mõtle siin võrdluseks sellisele nimele nagu Hannibal Lecter. Mees on totaalselt õõvastav ning mitte kordagi ei suuda ennustada, et mida ta võib teha järgmiseks. Paljud peavad seda ideaalseks filmiks, teised ütlevad, et neli minutit seksistseeni on liiga palju. Minu jaoks on see lihtsalt meeldejääv kirjutamise meisterklass.

15. Thirst (2009)

Chan-wook Parki kolmas ja viimane film siin nimekirjas on legendaarne "Thirst", kus peaosas taaskord Kang-ho Song. Toonilt on tegemist sarnase filmiga nagu eelmine "The Handmaiden", kuid sisu on mitu sammu teises suunas. Sang-hyun on preester, kes ennast säästmata proovib teisi aidata. Haiglas vabatahtlikuna töötades ta katsetab enda peal uut vaktsiini surmava viiruse vastu. See vaktsiin peaaegu tapab mehe, kuid eksliku vereülekande tulemusena ta teeb imelise paranemise. Peale paranemist avastab endas ühe ja ainsa soovi - inimliha. Filmi žanriks on psühholoogiline thriller, kus keskne teema on religioon ja usu säilitamine tingimustes, kus see enam ei tohiks olla võimalik. Narratiiv tutvustab palju erinevaid karaktereid ning suhteid, mis kõik liiguvad ootamatutes suundades ja lõpuks siit areneb välja palju enamat kui vampiiri lugu.

Nimekirjas olevad 15 filmi on ainult üks osa suuremast pildist, mida filmigurmaanid on nautinud juba peaaegu 30 aastat, alates momendist kui Lõuna-Korea võttis liberaasema suuna ja kaotas filmidest ära erinevad tsensuurid, mis vaevavad veel paljusid Aasia riike. Keegi enam ammu ei kahtle sealsete tegijate talendis ning nagu nimekirjast näha, siis "Parasiit" lavastaja ja filmi kvaliteet ei olnud üllatus. Üllatus oli Akadeemia, kes seda kvaliteeti lõpuks tunnistas.

Loodan, et siin räägitud ja soovitatud filmid toovad ka Teile samapalju naudingut ja kasvamist kui tõid seda minule läbi kõikide nende aastate. Lõuna-Korea ei ole muidugi ainukene Aasia riik, mis oskab teha esmaklassilist kino, kuid need jutud juba kunagi hiljem.