Kokkusaamisele Tallinnas tuleb Siim (36) peaaegu otse lennukilt: ühes käes tumepunased tulbid, teises tema lahutamatu, enda tehtud lõõts. Eestisse sõitis ta seekord vaid paariks päevaks, et osaleda sünnipäevapeol, kuhu ta kutsuti esinema.

Küsin Siimult, kui rahul ta Luxem­bour­gis oma eluga on ja kas neil Heilyga (38) on plaan ka Eestisse naasta. "Väga rahul! Mulle sobib seal kõik – alates kliimast, õhkkonnast, tööst, võimalusest iga päev mööda matkaradu kõndida. Õnnelikust kodusest elust rääkimata! Eestisse tuleme suveks, terve suve oleme Eestis oma kodus."

Mida räägivad nad kahe peale neljast lapsest, elust Luxembourgis, Vändra positest ja Kihnu naistest, varasematest elu õppetundidest ja paljust muust? Loe 14. veebruari Kroonikast või siitsamast.

Eesti meedias oli eelmisel suvel palju juttu sellest, et olite nii lühikest aega kihlatud ja juba abiellusite. Tegelikult saite ju Ruhnus mingil üritusel kokku juba üle kümne aasta tagasi?

Heily: Meil on tõepoolest vedanud, et tutvumisfaas oli ammu möödas ja teadsime teineteise nii-öelda plusse ja miinuseid juba varem. Kuna olime pikka aega sõbrad, siis polnud ka põhjust oma puudusi varjata. Me küll ei suhelnud igapäevaselt, aga kui oli vaja nõu või lihtsalt maailma asju arutada, siis julgesime üksteise poole pöörduda küll. Ja kihlumisega ju ongi nii, et sellele järgneb abielu. Seega erilist üllatusmomenti ei pidanuks kellelgi olema.

Veel aasta tagasi seostati Siimu nime Evelin Ilvesega. Ma ei hakka siinkohal spekuleerima, mida teie koos oldud aastad tähendasid, aga nagu on öelnud lõõtsakuningas Juhan Uppin, oli seda aega Siimule vaja. Kas selleks, et iseendas, elus ja suhetes selgusele jõuda?

Siim: Olen enam kui kindel, et siin elus juhtub midagi päris juhuslikku ikka haruharva. Kõigest on midagi õppida...

Edasi lugemiseks või: