ARVUSTUS | “BoJack Horseman'i” 6 hooaega on lugu hobusest, kes oli üheksakümnendatel väga kuulsas telesarjas
Kui oleksin kuulus filmikriitik nagu Roger Ebert, siis mind guugeldades leiaksite tsitaate stiilis: “Filmid ja seriaalid ei saa olla täiuslikud, sest nad on kunstiteosed ja kunstiteoste väärtus on subjektiivne”. Ma võtaksin oma sõnad tagasi pärast “BoJack Horseman’i” 6. hooaja ilmumist ning ajaksin Twitteri kihama.
Minu jaoks ei eksisteeri täislikku loomingut. Nagu eestlasele kohane meeldib viriseda ja leida pisivigu heades asjades. Vähemalt olen nii alati arvanud. Mis on täiuslik filmi- või televisioonimaastikul? “Casablanca (1942)”? “Futurama” 3. hooaeg (2000-2001)? Ei, see on seriaal kõige inimlikumast tegelaskujust ekraanil, kes on hobune. Kuidas on võimalik, et animeeritud seriaal miljonärist nartsissistlikkust loomast on kõige liigutavam teos 21. sajandil? Sest see peegeldab elu tõetruult ja ei vabanda oma valikute pärast.
Ma avastasin “BoJack Horseman’i”(IMdb hinne 8,7/10) 2016. aastal ja vaatasin igat hooaega erineval põhjusel. Esmalt mind võlus imeline animatsioon ja stiil. Seriaal on meeldejäävalt värvikirev ja kihiline. Ühekordse vaatamisega ei pruugi hoomata kõike, mis taustal toimub. Paljud kaadrid sisaldavad peidetud nalju (kalambuure tuntud filmidest, brändidest, reklaamidest jne), kuid leidub ka vihjeid eelmistele ning tulevastele episoodidele. Seriaali tegijad on oskuslikult kasutanud ära animatsiooni võimekust ja miski ei ole visuaalselt juhuslik. Alguses võib tunduda, et tegemist on järjekordse täiskasvanutele mõeldud satiir-komöödiaga, kuid see on palju enamat.
Hiljem võlus mind BoJacki tegelaskuju ja naljad. Lisaks suurepärasele näitlejatööle on palju vaeva nähtud käsikirjaga. Peaksin saatma stsenaristidele oma mütsi, sest mitmeid kordi olen pidanud selle maha võtma nende auks. Arvan, et ei ole lihtne kirjutada küünilist huumorit, mis on humoorikalt küüniline, aga mitte liiga ennasttäis või labane. Erinevalt “Rick & Morty’st” (al. 2013-), mis šokeerib vaatajaid hullumeelsete naljade ja vägivallaga, üllatab “BoJack Horseman” sügavuse ja inimlikkusega. Tsiteerides Joaquin Phoenix’i Jokkerit:”Ma arvasin, et mu elu on tragöödia, aga nüüd mõistan, et see on komöödia!”. Antud lause on “BoJack Horseman” lühidalt.
Viimased hooajad on süngemad, tõsisema noodiga ja suurem rõhk on karakterite minevikul. Kuigi enamik tegelasi on privilegeeritud rikkurid Hollywoodist, siis on nende elu täis kannatusi ja lapsepõlve traumat. Arvan, et iga vaataja leiab sümpaatse või endale sarnase tegelase. Me ei ole rikkad ja kuulsad, aga tunneme inimesi, kellel on depressioon nagu Diane’il, kes on üksikemast karjäärihai nagu Princess Carolyn, ekstsentriline nagu seda on Todd või hoopis tüütult optimistlik nagu on Mr. Peanutbutter. Nende lood on äratuntavad ja kohati kujutavad isegi liiga realistlikult päriselu.
Seriaali kõige suurem nali on peidetud BoJacki fiktiivses telesaate nimes “Horsin’ around”, millest hiljem saab lihtsalt “Around”. See ongi “BoJack Horseman’i” läbiv kontseptsioon: kõik tiirleb ringi. Situatsioonid ja tegelased on pidevas liikumises ning korduvad. BoJack alustab puhtalt lehelt ja satub tagasi oma vanade harjumuste küüsi. Ta üritab joosta oma mineviku eest, mis alati jõuab talle järele ja kõik hakkab uuesti otsast peale. Peategelase kronoloogiline elutsükkel on paigutatud kavalalt avatiitrisse koos vihjega, kuidas ta võib leida enda lõpu.
Mis on “BoJack Horesman’i” õppetund? Igaüks on peaosatäitja enda elus ja terve maailm on meie lava. Sarja vaadates on tunne nagu läbiksid eksistentsiaalse kriisi. Sa võid paralleelselt elada kaasa ja surra seesmiselt. Mis on nende lugude mõte? Aga mis on elu mõte? Äkki ongi kõik ühe suure show kordussaated? “BoJack Horsman” ei hoia tagasi, näitab tegelasi kõige tooremal kujul ja ei ilusta ühtegi teemat. Kõik kaardid on laual ja miski ei ole tabu: sõltuvus, abort, seksism, vaimne tervis jpm.
Väitsin, et ei ole täislikku loomingut, kuid teen see kord erandi. Kas “BoJack Horseman” võiks edasi minna veel 10, 15 või 30 hooaega? Ei. “BoJack Horseman’i” tõeline geniaalsus peitub selles, et viimase hooajaga ei lõppe seriaal, vaid see saab hoopis uue elu. Pärast kuute aastat seiklusi, mis tundusid esmalt juhuslikud, saavad kõik need lood läbipõimunult üheks tervikuks ning annavad uue tähenduse igale episoodile. Seega ongi 77 episoodi täpselt paras, mida võib vaadata veel ja veel ja veel ...
