Alla 16 keelatud huumorikildudega õudusfilm "Kuldne kinnas" on ainult julgetele
Filmi aluseks on Heinz Strunki samanimeline menuromaan, mis viib vaataja 1970. aastate alguse Hamburgi, punaste laternate rajoonis asuvasse kõrtsi "Kuldne kinnas", milles läägete šlaagrite saatel uputavad oma muresid napsuklaasi igat masti eluheidikud. Nende seas on ka Fritz Honka, kelle jaoks on ööpäevaringselt avatud kõrts tõeline kullaauk. Seal leidub alati mõni mitte enam esimeses nooruses naisterahvas, kelle saab paari joogi eest endale koju kutsuda. Honka ärklikorteris neil naistel enam pikka pidu ja elukest ei ole.
Filmi ette valmistades külastas režissöör tihti "Kuldset kinnast", et uurida külastajate ja omaniku suhtumist vändatavasse filmi. "See kõrts on olnud avatud 1956. aastast saadik, 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas. Selle ajaga on siin nähtud kõike, elame ka sinu filmi üle. Mida rohkem inimesi seda näeb, seda parem meile," vahendas režissöör kõrtsipidaja kommentaari.
43-aastast sarimõrvarit kehastav Jonas Dassler tegi läbi totaalse muutumise. Režissöör pidas esialgu sinisilmset 23-aastast teatrinäitlejat rolli jaoks liiga nooreks, kuid ta teadis, et Honka kehastaja peab nagunii ohtra grimmi all olema, sest nii jäleda välimusega näitlejat on võimatu leida. "Ma teadsin, et vajan tõelist näitlejat, mitte mingit amatööri. Mind võlus see nooruslik haprus, mille Jonas tegelaskujule andis," kiitis režissöör peaosalist. Dassler pidi igal võttepäeval veetma 3 tundi grimmitoolis, et muutuda Fritz Honkaks. Kriitikud arvasid, et tegelane näeb liiga jube välja, kuid kaasaegsete kirjeldused ja fotomaterjal tunnistavad, et Honka oligi nii eemaletõukava välimusega. Dasslerile tõi Honka roll seevastu palju kiitust ja tänavu on ta esindamas Saksamaad Berliini filmifestivali noorte näitlejate programmis Shooting Stars.
"Kuldne kinnas" ei ole mitte ainult groteskne, vaid ka täis musta huumorit, mida režissöör leidis nii Strunki raamatust kui ka sündmuste pealtnägijate kirjeldustest. Akin on kinnitanud, et huumor oli hädavajalik, et vaatajad saaks pisut õudustest puhata, enne kui neile taaskord kirvega näkku lajatatakse.
