Valgetähe V klassi teenetemärgi saanud Smeljanski oli 28. jaanuaril uudisest kuuldes lausa sõnatu. "Sorry, ei oska midagi öelda. Suur tänu."

Ta tõdes, et tegelikult see elatud aeg ei ole olnud nii pikk, aga tehtud on igasuguseid vigureid. "Just vigureid, mitte üpriski normaalseid asju, mida teised inimesed teevad," naeris ta vaid mõned nädalad enne oma lahkumist.

Smeljanski tunnistas, et elas siis praegu tagasihoidlikku vanainimese-elu. "Käin poes ja tegutsen. Loen raamatuid, vaatan telekat. Nii nagu ikka vanainimese-värk. Käime Jüriga keikka'del. Ikka veel. Lõppu ei ole veel näha."