"Ma ei ole üldse pereema tüüpi ninnu-nännu! Kui ikka peolauas hakatakse rääkima, et näe, kaka või hammas tuli, mõtlen endamisi, et taevas halasta, kui oma koerast niimoodi räägiks … Aga ju see on midagi, mis emaks olemisega kaasa tuleb ja millest mina aru ei saa," sõnab naine, kelle sõnul on tal elus olnud ka üks ainus suhe ja seegi läks kiirelt nässu, kuna mehel jagus silmarõõme veel.

"Ma ei tunne puudust sellest, et mul pole peret ega lapsi – ma pole neid kunagi tahtnudki ja järelikult ei tulegi nad mu juurde. Mul puudub emainstinkt," on ta enda suhtes aus ja naudib elu koer Pootsmanniga, kellega jagab kurbuseid ja rõõme ja kellega võib päevi kahekesi veeta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena