ARVUSTUS | Häbitu seksikomöödia "Asjad, millest me ei räägi" piilub Eesti paaride magamistuppa
Eestlane ja seks on nagu ananass ja pitsa - need ei käi kokku. Eriti sellel teemal rääkimine. Siiski maitse üle ei vaielda ning inimestena me ei saa valida, mis meile meeldib ja mis mitte. Komöödia "Asjad, millest me ei räägi" just sellise fookuse ongi võtnud - paarid, kus ühe partneri erutumiseks on erilisemad tingimused kui ehk inimeseõpetuse tundidest on meelde jäänud. Kuidas kõlab naise fantaasia, kus ta soovib, et teda vägistatakse? Ta ei taha teada millal, kuidas või isegi, et kas see on tema mees. Mida edasi teha?
Hinne: 8/10
Treiler
Sünopsis: Käesolev komöödia toob meieni viie erinevas vanuses paari suhteprobleemid ja salafetišid. Näeme, millised ootamatud tagasilöögid võivad olla sellel, kui oleme otsustanud oma partneritele avaldada kogu tõe, mis meile magamistoas kõige rohkem meeldib. Olgu selleks siis detailsed rollimängud, erutumine pisarate nägemisest, salafantaasia vägistamisest, kõned seksiliinile või lihtsalt oma magusalt magava kaasa vaatamine. Viis paari, viis probleemi, viis moodust neid probleeme lahendada... Ja mitte kõik need moodused ei ole õiged.
Film on tehtud 2014 Austraalias linastunud „The Little Death“ nimelise teose järgi, lihtsalt Eesti versioon. Kui seda filmi juba näinud, siis põhimõtteliselt on kõik sama - dialoogid, momendid ja stseenid. Õnneks pole seda originaali ise kunagi näinud, seega nautisin "Asjad, millest me ei räägi" põhimõtteliselt algusest kuni lõpuni. Sain palju naerda, sain mõelda ja peegeldada ning eelkõige sain nautida head ja kvaliteetset kino.
Kogu asi on ehitatud segmentides, kus erinevad paarid on enda jaoks mugavas keskkonnas. Neil kõikidel on siiski üks asi ühine - seks ei ole rahuldav. Publik nüüd läheb huumorit täis teekonnale, kus proovitakse leida lahendusi ning mitte kõik meetodid ei lõppe hästi. Siia on peidetud sügavam mõte inimsuhete kohta. Siit võib leida uusi tähendusi aususe kohta, eriti lähisuhtes. Kuid üks asi on kindel - me kõik naerame, sest tunneme seal kusagil iseennast ära. Mitte, et me muidugi kunagi seda tunnistaks või ütles, et kus täpsemalt, kuid me oleme seal olemas.
Esiteks, tahan kohe tugevalt kurta filmis näidatud reaalsuse üle, kus mees ja naine on koos voodis magamas ja naine võtab ainult POOL voodist? Millises fantastilises universumis see sündmustik aset leiab, et naine ei võtagi 4/5 voodist? Teiseks - tegemist on Euroopas tehtud seksifilmiga, kus pole mitte ühtegi alasti naist ega paljast rinda? Paneb tervet senist filmikogemust ümber hindama, kuigi oli tunne, et vist ühes kohas oli natukene nibu näha. Või kuidas see ütlus oli, et näljane mees näeb igal pool lihakintsu? Sügavalt koomiline film ei proovigi tõsine olla, kuigi peidab reaalelulisi situatsioone, siis võtan ise samasuguse tooni antud arvustuse juures.
Peaaegu kahetunnine segmenteeritud lugu toob ekraanile viis erinevat paari. Ühel paaril on mureks kokkukuivanud seksielu, sest mehele tegelikult ei meeldi see suuseks, mida naine pakub. Nad käivad nüüd abi saamas, kus antakse soovitus - rollimängud! Paari esimene rollimäng osutub ootamatult edukaks, mis peale Tom (Jan Uuspõld) hakkab huvi tundma näitlemise vastu. Mees võtab uue avastatud kire vastu täie tõsidusega - isegi liiga tõsiselt.
Järgmiseks on noorem paar, kus naine soovib, et teda vägistatakse. Soov on päris selge: ta ei taha teada millal, kuidas või isegi, et kas see on tema mees. Naisel on õnneks mehega vedanud ja too proovib kõigest väest seda fantaasiat ka täitma hakata, kuid asjad ei lähe päris selliselt nagu mees planeerib. Siis on vanem paar, kus naine taastub autoõnnetusest ning on stressis menopausi pärast. Mees on pidevalt pikad päevad tööl ning saabub tihti koju kui naine juba magab või on kohe magama minemas. Mees leiab lohutust ja seltsi magavast naisest ning hakkab seda otsima üha uuesti ja uuesti.
Meil on noorem paar, kes proovib last saada. Teevad seda seksi asja igal pool ja võimalusel, kuid kohe kuidagi ei võta vedu. Naine saab siis nõuande, et seksi ajal orgasmi saamine on suureks abiks, kuid noor naine ei saa aru, mida see tähendab. Mis mõttes orgasmi? Proovides selle müütilise asjani jõuda saab Ksenja (Jekaterina Novosjolova) teada, et teda erutab kui mees pisaraid valades nutab. Siit algab ka filmi vasti kõige koomilisel seiklus - kuidas enda mees nutma panna?
Filmi lõpus on veel kurt mees, kes helistab abiteenuse kaudu seksiliinile. Siit õpib publik selgeks, et kuidas on viipekeeles näiteks kõva riist. Haridus, eriti võõrkeeled, on alati teretulnud. Iga näitleja töökoormus siin on suhteliselt väikene. Ekraaniaega peavad nad kõik suutma sõbralikult ära jagada, seega iga paar saab sellised kakskümmend minutit ja natukene peale.
Situatsioonikomöödiale kohaselt siin on palju erinevas stiilis huumorit ning nagu kinosaalist kuulda oli, siis inimesed naeravad väga erinevatel kohtadel. Päris tihti naersin täiesti üksinda ja abikaasa küsis mureliku pilguga: "Miks sa siin naerad?". Jah, selline ongi minu huumor. Üllataval kombel see terve film tundus intiimne, kuid mitte rõhuv. Tasakaalu leidmine nende vahel on keeruline, kuid siin saadi see paika. See on vabameelne pilguheit inimeste magamistubadesse, kus on kerge ennast ära tunda. Elu ongi naljakas.
Tahaksin kiita lavastajaid Andrejs Ekist ja Tanel Ingit ning muid tegijaid, kuid kuna see on siiski põhimõtteliselt teise filmi koopia, siis siin jätan kiidusõnad originaalse teose lavastajale ja stsenaristile Josh Lawsonile. Mees astub ülesse ka järgmine aasta tulevas uues "Mortal Kombat" filmis kui Kano. Lawson on teinud tõeliselt loomuliku tempoga komöödia, mis on julge, aus ning eelkõige naljakas. Isegi minu abikaasa kiitis selliste sõnadega nagu "Eesti filmi kohta ootamatult hea!".
Lõpetuseks võtan asja kokku ideega, et "Asjad, millest me ei räägi" on ajuvaba meelelahutus, mida kidakeelne ja emotsionaalselt kivine eestlane enda halli argipäeva aeg-ajalt vajab. See on kõikidele neile, kelle jaoks alasti saunad on normaalsus, kuid sõna seks ajab koopasse peitu, sest milleks midagi nii roppu üldse mõelda. Samal ajal oleme maailmas ühed aktiivsemad pornolehtede külastajad, kuid ei suuda enda abikaasadele öelda "Ma armastan sind" või "Ma tahan sind". Iga huumor peidab tõde, eriti see, mis meid naerma ajab. Nüüd on veel ainult üks küsimus: mis Sind erutab ilma, et partner sellest teaks?
