Korgijoogi ohvriks langenud Eesti suunamudija: kui natukene veel oleks arstile minekuga oodanud, oleks olnud väga halvasti
Korgijook ehk GHB on Eestis paraku väga populaarne. Selle abil uimastatakse ja äärmuslikul juhul seksuaalselt kuritarvitatakse ohvrit. Droog tekitab ohvris uimastust ning järgmisel päeval ei pruugita midagi mäletada toimunust.
Oma korgijoogi kogemus on ka Tartust pärit suunamudijal ja saates "Suunamudijate meistriklass" kaasa löönud Aleksandria Mironjukil. Kroonikale räägib ta esmakordselt avameelselt, et talle pandi eelmisel aastal GHBd joogi sisse ühes Tartu lokaalis, mille nime ta avaldada ei soovi. Tavaliselt panevad mürgitajad korgijoogi alkoholi sisse, et ohver, enamasti naine, iivelduse ning pearingluse just promilli süüks ajaksid. Tegelikult aga muutub nende keha loiuks ning nende pilk hägusaks. Mida suurem kogus GHBd, seda vähem nad eelmisest õhtust mäletavad.
Aleksandria kirjeldas sama olukorda. Temas tekkis segadus, mõistmatus. Ta hakkas endalt küsima, miks ja kus asjad valesti läksid.
"Ma olin sisemiselt katki," tunnistab ta. "Aga ei ma ei läinud politseisse, kuigi õde sundis mind. Mul oli hirm ja teadmatus. Too hetke lihtsalt polnud mingit tahtmist. Olin õnnelik, et ma üldse terve olin."
Arsti poole pöördus Aleksandria küll. Seal, nagu ta ütleb, avastati tal "naiste probleemid".
Aleksandrial tekkis selle tagajärjel toksilise šoki sündroom. See on raske seisund, mis kujuneb bakteri stafülokokk elutegevuse käigus toodetava mürkaine sattumisel verre. Selle tõttu tekib kõrge palavik, oksendamine, kõhulahtisus, nahalööve ja segasusega kulgev raske seisund.
USA modell Lauren Wasser kaotas toksilise šoki sündroomi järel parema jala.
"Kui natukene veel oleks arstile minekuga oodanud, oleks olnud väga halvasti," ütleb Aleksandria, kes on oma YouTube'i kanalis mitmel korral seksuaalvägivallast rääkinud (vaata siit).
Kroonika võttis ühendust ka politsei- ja piirivalveametiga, et uurida, kui tõsine probleem on korgijook praegu Eesti ühiskonnas.
Vastab politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkriminaalametnik Andres Kirsing:
"Uimastamiskahtluse tõttu alustati PPAs ajaperioodil 1.01.2019 kuni 26.02.2020 30 menetlust. Kõikide nende juhtumite puhul oleme kontrollinud sündmuse asjaolusid, et kahtlusele kinnitust leida. Pooltel neist juhtudest on ekspertiis tuvastanud narkootilist või psühhotroopset ainet, ent ühelgi juhul pole selleks aineks GHB. Ülejäänud juhtudel on ekspertiis tuvastanud inimese kehast kas retseptiravimeid või tuvastanud ka alkoholi."
Uimastamiskahtluse puhul on kõige olulisem anda kiirelt uriiniproov GHB kahtluse kontrollimiseks, sest tagantjärele pole selle aine tuvastamine võimalik. Selleks tuleb uimastamiskahtlusest teada anda hädaabinumbril 112 või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
"Oma praktikas näeme, et enamik uimastamiskahtluse teadetest tehakse olukordades, kus näiteks ööelu nautides on tarvitatud liiga palju alkoholi. Tuleb ette ka teateid, kus inimene avastab hommikul ärgates isiklike asjade või suure summa kadumise. Kuna ta toimunust midagi ei mäleta, paneb ta juhtunu uimastamise süüks, kuigi politseiuurimine hiljem seda ei kinnita," ütles Kirsing.
"Ette on tulnud ka juhtumeid, kus ekspertiisi käigus tuvastatakse organismist alkoholi ja retseptiravimite jääke, mis on ebatavaliselt mõjuma hakanud. Samuti tuleb ette, et GHB kahtlusest teavitanud inimese organismist leitakse hoopis teisi narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning menetluse käigus selgub, et neid on ta tarvitanud iseseisvalt ja vabatahtlikult."
Politsei esindaja lisas, et nad suhtuvad kõigisse uimastamiskahtluse teadetesse põhjalikult ning kontrollivad kannatanult saadud infot.
"On väga positiivne, et inimeste teadlikkus selle kohta, kuhu uimastamiskahtluse korral pöörduda, on kasvanud," kinnitas Andres Kirsing.
