Treiler

1. - Reisid ajas režissöör Elise Duran peab linateost “Kellel poleks saladusi?” n-ö klassikalise 90. aastate rom-comi retsepti järgi valminuks. Kontseptsioon võib ju paar kümnendit vana olla, ent loo keskmes on tänapäeva naine tänapäeva probleemidega; filmi sisu on nüüdistatud rõhutamaks selle põhiprobleemide universaalsust ka kümme aastat hiljem või sada aastat varem. Loo põhiteema on armastus.

“Kellel poleks saladusi?”

2. - Palju improt! – Duran lasi näitlejatel suure osa oma repliikidest ja stseenidest improviseerida, näidata oma isiklikke veidrusi. Just seda peab režissöör äärmiselt oluliseks. Ta leiab, et film muutub seeläbi hoobilt autentsemaks, see on rohkem päris. Impro annab näitlejatele hea võimaluse näidata külgi endast ja/või oma tegelasest, mis muidu varju oleks jäänud.

3. - Nalja nabani – Nii mõneski intervjuus mainivad peaosatäitja Alexandra Daddario või režissöör seda, kui keeruline oli võtteplatsil naeru tagasi hoida. Et tegemist on siiski komöödiaga ja veel suuresti improviseeritud (st - ootamatu kõigi asjaosaliste jaoks) tekstiga, on täiesti mõistetav, miks Duran väidetavalt võtte ajal lausa rätikutükikest suus pidi hoidma, et naer lindistamist ei segaks. Just sellist lõbusat keskkonda ta algusest peale taotleski - intervjuus Hollywood Reporteriga ütles ta, “I wanted us all to laugh for a living” - et tema eesmärk oli, et tema võtteplatsil ja trupi seas valitseks heatujuline ja lõbus õhkkond.

“Kellel poleks saladusi?”

4. - Girl Power – ehk paneb terane vaataja tähele, et filmis on äärmiselt kaalukas osa naistel. See pole juhuslik. Ka ülejäänud filmimeeskonnast moodustavad suure enamuse just naised. Feministlik režissöör pidas äärmiselt oluliseks just naiste palkamist. Samuti on pandud rõhku sellele, et trupp oleks ka võimalikult etniliselt mitmekesine. Mõlemad tulenevad sellest, et film tahab kujutada seda maailma, milles me kõik tegelikult ka elame.


5. - Filmifännid – nii Emma Corrigani kehastav Alexandra Daddario kui andekas režissöör Elise Duran on mõlemad ka ise suured rom-comide austajad. Sellest žanrist on kummalgi ka omad lemmikud - Daddariole on südamelähedasim Hugh Granti ja Julia Robertsi ülikuulus “Notting Hill”, Duranile aga sümpaatsem “Modern Romance” Albert Brooksiga.