Kristiina Ehin (42) elab oma perega ühes vanas Tartu majas, mis sai valmis juba enne esimest laulupidu. 2017. aastal Tartu linnakirjaniku tiitli pälvinud poetess näeb oma kirjutuslaua tagant Toomemäge. Kui silmad oleksid ka selja taga, näeks ta uhket valget maja, milles elas omal ajal Miina Härma, ja ärihoonet, mille asemel oli kunagi Kristjan Jaak Petersoni kodu.

"Me kuuleme siin kassikakkude ja öökullide hääli," ütleb Kristiina ja silitab väikest valget kassipoega nimega Aphrodite.

Uurin, missugust häält kassikakk teeb. Kristiina otsib telefonist kakuhääle välja ja see on üsna kassihääle moodi. Musta ninaga valge kass Kristiina süles ei tee teist nägugi.

Kristiina ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel-Ehin (76) on Raplast Tartusse tulnud, et järgmisel päeval Andres Ehini 80. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamisest osa võtta.

Küsimusele, kas see on nende jaoks raske ja kurb päev, vastab Kristiina: "Vastupidi – ilus ja rõõmus päev, sest kokku tulevad isa sõbrad ja need, kes tema luulet armastavad."

Ema Ly naeratab samuti, aga mul on tunne, et musta kleiti pole ta varsti juba üheksa aastat seljast ära võtnud. On armastusi, mis ei lähegi üle.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega